Kahe katku vahel

Allan Alaküla,      01. märts 2006


Kaitseminister Jürgen Ligi nõuab kaitseväe juhatajalt Tarmo Kõutsilt selgitusi iseseisvuspäeva paraadil naiskaitseliitlase kõrvas olnud haakristi kohta. "Pole vahet, kas pöörata haakristi või sirpi ja vasarat üht- või teistpidi – nad jäävad kuritegelike ideoloogiate ja rezhiimide sümboliteks. Tänapäeval ja meie kultuuris tajutakse neid väga üheste märkidena," ütles Ligi.
Minister ootab kaitseväe juhatajalt 2. märtsiks iseseisvuspäeva paraadil svastika kasutamisega seotud asjaolude selgitamist ning ülevaadet reageeringutest ja ametkondlikust uurimisest. Kaitseliidu seniseid selgitusi nimetas kaitseminister ebaadekvaatseteks.

Ka kodanik Jevgeni Krishtafovitsh pöördus pärast paraadi kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi poole, nõudes talt juurdluse algatamist. Krishtafovitsh nendib oma avalduses, et vastavalt kaitseväe juhataja käskkirjale esindab iga kaitseväelane vormi kandes kaitseväge. "Seega /.../ on tegemist äärmiselt olulise pretsedendiga, mis kahjustab Eesti riigi ja Eesti Kaitseväe mainet rahvusvahelisel areenil ja, mis peamine, riivab meie rahva õiglustunnet ning otseselt solvab meid kõiki."
Eesti Vabariigis on suhtumine fashismisse ühetähenduslik ja hukkamõistev, nendib Krishtafovitsh. "Riigikogu 18. juuni 2002 avalduses "Okupatsioonirezhiimide kuritegudest Eestis" rõhutatakse, et alates 1940. aastast, mil Eestis algas Nõukogude okupatsioon, millele järgnes 1941. aastal Saksa okupatsioon ja 1944. aastal taas Nõukogude okupatsioon, represseerisid ja sundisid Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimud kodumaalt lahkuma rohkem kui viiendiku Eesti elanikest."

Samuti palub Krishtafovitsh Kõutsil pöörata senisest rohkem tähelepanu kaitseväelaste ettevalmistamisele ja nende väärtushinnangute kujundamisele. "Võiks olla kohustuslik ekskursioon Okupatsioonimuuseumisse või kohta, kus Teise maailmasõja ajal paiknes Klooga koonduslaager – kodumaakaitsjale see paha ei teeks."

Informeeris Putinit isiklikult

Veel mullu oktoobris polnud seesama kodanik Krishtafovitsh Eesti maine ja fashistlike ilmingute pärast pärast aga sugugi mures, kui ta kirjutas Venemaa presidendile Vladimir Putinile muu hulgas: „Ma saadan Teile kingituseks punase T-särgi, millest on saanud meie selleteemalise sisepoliitilise diskussiooni sümbol. Särgi peal on sõnad „Kaua võib?" ja „Kommarid ahju" ning seda kannavad sajad noored antikommunistid Eestis. Rõhutan, et sõnad „Kommarid ahju" on käibefraas, mitte üleskutse."
ETV ja Eesti Raadio jalgpallimatshile tõi selle skandaalse särgi Res Publica nimekirjas Tallinna volikokku kandideerinud Juku-Kalle Raid. Seni pole selle loosungi semiootilise ekspertiisi tulemused ajakirjandusse jõudnud. Samas on huvitav, et ühe kaitseliitlase kõrvas fashismiilmingu ilmeksimatult ära tundnud kodanik pidas sadadele särkidele ilmunud ning meedia kaudu veelgi võimsamalt levitatud üleskutset kümnete Eesti riigitegelaste ahjuajamisest süütuks käibefraasiks nagu seda on näiteks „Kivi kotti!" või „Nael kummi!".
Selles kontekstis pole juhus, et Krishtafovitsh kuulub Res Publica erakonda. Selle partei jaoks on tegemist eelkõige võimalusega lisada hagu Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi vahel küdevatele vastuoludele. Eesti rahvusvaheline maine ja siseriiklik stabiilsus on viimane, millest Kristafovitshi leivaisad seejuures hoolivad.

Kõuts kergitab Tarandit

Seoses natsiilmingute väljajuurimisega kaitseväe juhataja haldusalas tuleb kaitseministril aga pöörata tähelepanu ka temale enesele alluvale Eesti riiklikule sõjamuuseumile. Selle direktor Indrek Tarand esines mullu septembris Eesti Raadio ja ETV jalgapallimatshil avalikult sellessamas natsihõngulises särgis. Ja kuigi tema demonstratsioon tõi kaasa kaitseminister Jaak Jõerüüdi tagasiastumise, on Indrek Tarand endiselt ametis. Lugupidamise märgina andis Tarmo Kõuts viimati Eesti kaadrisõjaväelastele koguni uued auastmed kätte just Tarandi juhitavas asutuses. Esmaspäeval jagas Kõuts sealsamas kunagistele metsavendadele Relvastatud Vastupanu Teeneteriste. Väga raske on nüüd väita, et Kõutsi tunnustus Tarandile ei võinud nakatada noorukest kaitseliitlast ja Kaitseliidu pressiesindajat, kes ei näinud haakristi kandmises midagi taunimisväärset.
Selle üle võib vaielda, kas kaitseväe juhatajal on sobiv pidada vabariigi aastapäeval pea- ja kaitseministri juuresolekul kõnet reservarmee hädavajalikkuses. Natslikku meelsust kandvate tegelaste avalik tolereerimine riigiasutustes on Euroopa kontekstis aga kindlasti lubamatu. Jätkuv välispoliitilise kurttumma mängimine pole lahendus.

Fotomontaazhi tekst: Kaitseminister Jürgen Ligi on sattunud oma alluvate natsileebuse tõttu haakristiskandaali keskmesse. Oma roll on ka Ligil enesel, kellele mitmekümne Eesti kõrgeima riigitegelase ahju ajamise natslik üleskutse polnud piisav alus riikliku sõjamuuseumi direktori Indrek Tarandi ametist vabastamiseks. Ka Saksamaal kerkis natsism 30-ndatel aastatel võimule just seepärast, et tõelised demokraadid sellele õigel ajal vastu ei hakanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)