Kolmikliidu riigiröövid

Koostanud Vello Pilt,      18. jaanuar 2006


2. osa

Raudteekompaniiks on nõuandefirma
Rail Estonia väljaviskamise nõue tugineb müügitingimustele, mille järgi peab ostja või mõni firma suuromanikest omama laialdasi kogemusi raudtee majandamises ning kaubavedude korraldamises.
Rail Estonia nimetab sellise investorina USA firmat Kingsley Investments. See pole raudtee-, vaid konsultatsioonikompanii. Kuigi on nõustanud Ameerika suurte raudteefirmade ühinemist.
„Rail Estonia tuleks edasisest konkursist välja jätta," ütleb üks Eesti Ekspressi käsutuses olev paber. „Kui diskvalifitseerimine ei ole õiguslikel põhjustel võimalik, siis ei saa Rail Estonia konkureerida kolmandast kohast kõrgemale kohale, sõltumata pakutud ostuhinna suurusest või äriplaani kvaliteedist. Strateegilise investori puudumine ei ole kompenseeritav ostuhinnaga – esimene on kvalitatiivne kriteerium, teine aga kvantitatiivne näitaja."
Rail Estonia juhataja ise tunnistab, et strateegiline investor nende pakkumises küll puudub, kuid kohe pärast Eesti Raudtee lõplikku auditeerimist sõlmitakse ühe juhtiva Põhja-Ameerika raudteefirmaga erastamisleping.
Erastamisagentuuri nõukogu tegi häältega 7:4 otsuse: võitja on Rail Estonia. Võrdsematest võrdsemad olid selles nõukogus teatavasti kolmikliidu ministrid: esimees majandusminister Mihkel Pärnoja, liikmed teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ning rahandusminister Siim Kallas.
Kas tõesti usuti sinisilmselt lubadusi või olid mängus ka teatud materiaalsed hüvitused …
Jürgenson raporteeris meedias suurepärasest võidust Eesti erastamisajaloos: Rail Estonia pakkumine polnud parim mitte ainult hinna, vaid ka äriplaani poolest!
Kui mõni aeg hiljem ministrilt päriti, miks ikkagi raudtee sulidele lubati, laiutas ta käsi – nii otsustas nõukogu.
Mäletatavasti oli hääletustulemus 7:4. Ajaloo huvides nimetame nii poolt- kui ka vastuhääletajad.
Poolt olid lisaks kolmele ministrile veel Aimar Altosaar (Isamaaliit), Ants Leemets (Reformierakond), Meelis Paavel (Mõõdukad) ja Tanel Ross (Eesti Pank).
Vastu hääletasid opositsiooni esindajad Liina Tõnisson (Keskerakond), Tiit Tammsaar (Rahvaliit) ja ärimees Toomas Luman; samuti oli vastu valitsuskoalitsiooni kuuluv Ignar Fjuk (Reformierakond).
Valel on lühikesed jalad. Jaanuaris aastal 2001 hakkas selguma, et Rail Estonia lubadused on kergelt öeldes bluff. "Lõpuks pidi see juhtuma," pealkirjastas oma loo majandusajakirjanik Anvar Samost (Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2001):
"Eesti Raudtee erastamisprotsess jõudis eile kardetud kohtu-staadiumisse. Mõni võib seda ju ka heaks uudiseks pidada – õiglus saab valitsema ja muu sarnane naiivne jutt –, aga Eesti riigi seisukohast on tegu suure õnnetusega.
Need, kes on kas või pisut jälginud erastamist Lätis ja Leedus, mõistavad, mida ma silmas pean. Erinevalt Eestist on mõne suurettevõtte müük erakätesse neis riikides kestnud aastaid. Keegi peale vahetute osaliste ei suuda enam järge pidada, kes kelle milliste müügitingimuste muutmise järel või lepingute sõlmimise eel kohtusse kaebas või miks valitsus jälle mingeid tingimusi muutis.
Paari markantsema juhtumi varju jääb paraku tõsiasi, et tervikuna kulgeb ka nendes riikides erastamine enam-vähem mõistlikult.
ASJATA OLEKS SIIN SÜÜDISTADA Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER). RERi esindajad teatasid erastamisagentuuri nõukogu kurikuulsa hääletuse eel korduvalt, et kavatsevad otsuse vaidlustada, kui võitjaks osutub pakkumine, mis ei vasta nõukogu enda kinnitatud tingimustele strateegilise investori osas. Nõukogu, eesotsas kolme ministriga, teadis väga hästi, mis riskid Rail Estonia valimisega kaasnevad.
Keegi ei oska ennustada, kuidas võib kohus erastamisagentuuri nõukogu otsust tõlgendada ja ega vahet õigupoolest polegi …"
Paar päeva hiljem samast lehest:
"Tallinna halduskohtu kohtuniku Karin Kalmiste otsus peatada Eesti Raudtee erastamine Rail Estoniale tuli müügiprotsessi juhtidele ilmselgelt üllatusena. Veel teisipäeval lubas erastamisagentuuri nõukogu esimees Mihkel Pärnoja ajakirjanikele esinedes enesekindlalt, et RERi kaebus midagi ei muuda ja müügileping saab lähikuudel allkirjad. Nüüd on kahjuks teada, et enne märtsi keskpaika ei juhtu midagi.
Rail Estonia kiirustas pärast kohtumääruse lugemist rabistades teatama, et on erastamisagentuurile vajalikud skeemid, lepingud ja investorite andmed äsja esitanud, kuid kohtuasi võib hakata takistama veebruari lõppu määratud tähtaegadest kinnipidamist. Investori nime või isegi seda, kas tegemist on ühe või mitme ettevõttega, erastamiskonkursi võitja paraku ei avalda …"

Aga mida sa puurid, kui puuri ei ole, lauldakse ühes vanas populaarses laulus. Ei teagi, millele lootsid selle petuskeemi ülesehitajad. Küllap taheti "banaanivabariiki" kõvade nimede varjus lihtsalt alt tõmmata. Mõelda vaid, ikkagi president Bush seeniori ajal Valge maja sõpradeks hinnatud mehed John Orrison ja Antonio Angotti. Peagi selgus, et suurpakkumise korraldaja Antonio Angotti alias Tony Massei on suurekaliibriline suli. Tema maaletoojaks oli Tarmo Urb, kes Tallinnas esines Orrisoni giidina. Lombi tagant tulnutega lõid uljalt kampa mitmed kohalikud rahakütid.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)