Futuristlik pilk Lasnamäele

Üldised ettepanekud puudutasid selliseid objekte, mida palju olla ei saa. Näiteks, ujula ehitust, veepargi rajamist (Tallinnas sellist veel ei ole) ja spaad. Või avatud lava, kus suvel võiks korraldada nii kohalike harrastuskollektiivide kui professionaalide esinemisi. Või kinohoone ehitamist. Teatavasti ehitati „Lindakivi“ nõukogude ajal just kinoks, kuid populaarseks see ei saanud. Inimesed sõitsid neidsamu filme ikka linna vaatama – „Sõpruse“ või „Oktoobri“ kinno. Kuna töine pinge kasvab, siis väsinud inimene, kui ta tahab kinno minna, mõtleb, kas jääda linna kuni seansi lõpuni või minna kõigepealt koju, süüa ja alles siis sõita kinno. Loomulikult sõltub paljugi siin uue kino asukohast. Kui see saab olema Ülemiste Citys või Lasnamäe kõige kaugemas otsas, siis võib kinokülastaja jääda oma harjumuspäraste radade juurde ning sõita ikkagi Coca-Cola Plazasse või Apollo kinno Solarise Keskuses, pealegi bussid viivad just nende ette.

Selge on see - kui palju ka Lasnamäel parke ei oleks, vaja oleks ikkagi rohkem. Ja mitte lihtsalt parke, vaid tervise-ja jooksuradade ning jalgrattateedega parke. Kasutades ära kohalikku reljeefi, võiks mägijalgratta harrastajate rõõmuks rajada üsna mägise jalgrattatrassi.

Kuid erilist tähelepanu köidab Rein Annusveri ja Taavi Agasildi projekt „Laagna – linn linnas“. Selles Lasnamäe osas, mis jääb vahetult piirkonda läbi lõikava Laagna tee äärde alates Gonsiori tee või Tartu mnt otsast kuni peaaegu Peterburi tee pöördeni, elab ligi 25 tuhat inimest. See on juba üsna korraliku linna jagu. Sellest rohkem on elanikke vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, aga Viljandi ja Rakvere on sellest juba väiksemad.

Laagna on väga kompaktne, tema pindala on vaid 1,36 ruutkilomeetrit. Seega on selle Lasnamäe osa elanikkonna tihedus 17715 inimest ruutkilomeetri kohta. Elanikkonna tiheduselt võib Laagnat võrrelda Barcelonaga.

Selle osa elanike põhiprobleemiks on Laagna tee kanal, mis lõikab asumi pooleks. Kaubanduskeskused asuvad siin küll logistiliselt optimaalselt: Laagna peatusest alates asetsevad nad mõlemal pool teed. Kuid põhjapoolsema külje elanikud KUMU, Paesilla ja Kotka peatuste lähedal peavad poodi minekuks ületama sildu. See pole aga kuigi mugav. Vanemate inimeste jaoks on üles-alla käimine väsitav.

Projekt näeb ette nende ebamugavuste kui mitte eemaldamise, siis vähemalt leevendamist.

Selle piirkonna kõige olulisemateks sildadeks on Lindakivi ja Saarepiiga. Nende sildade kaudu tulevad ja laskuvad inimesed bussipeatustesse ning lähevad vastupidises suunas koju. Üks väljapakutud võimalustest oleks ehitada Laagna tee kohale katus ja luua selle peale uus linnaruum. Sinna võiks rajada pargi, promenaadi, kooli, lasteaia, jne. Sellised ülestõstetud elurajoonid eksisteerivad näiteks New Yorgis.

See ettepanek on silmnähtavalt oma ajast ees, aga tulevikule peabki mõtlema. Kuid Tallinna tulevikule saab mõelda vaid sel juhul, kui tema etteotsa jääb aktiivne ning linna arengut tõeliselt soosiv linnavalitsus. Kui võimule tulevad reformiparteilased ja igasugusele reetmisele aldid sotsdemokraadid, tühistavad nad koheselt tasuta linnatranspordi, lükkavad kõrvale suuri investeeringuid nõudvad plaanid ja paiskavad meie linna oma arengus 20 aastat tagasi. Just seetõttu on äärmiselt vajalik, et Keskerakond oleks valimistel ühtne. Poliitiliste vastaste vastu tuleb minna ühtse löögirusikana, aga mitte harali sõrmedega.

Heiki Veidebaum

Eesti Keskerakonna Tallinna Lasnamäe piirkonna liige ja revisjonikomisjoni liige

Jaga |