Reform ja prokuratuur kuuluvad kokku nagu meri ja tuul

„Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist nn „sõna sõna vastu" olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid," jutustab juhtiv riigiprokurör Heili Sepp Delfis. „Kirjeldatava sündmuse ja esmase ütluste andmise vahele jääb kaks kuni neli aastat ning pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks," lisas Sepp.

Prokuratuuri pidur tähendab, et reformistid on puhtad poisid nagu alati. Kogu loo tulemus on, et Reform kõlas viimaste kuude jooksul meedias kõvasti ja kasvatas koguni oma populaarsust. Valijatele meeldis „puhastumine" valitsuse juhtparteis. Oma julge ülestunnistusega osutus Meikar Martin Lutheriga sarnaseks usupuhastajaks, kes teatas, et vanamoodi - pettuste ja valedega - edasi minna enam ei saa.

Tagantjärele hinnates võis kogu lugu olla Reformierakonna kaval PR-kampaania. Asjaosalistele pidi ju algusest saati olema teada, et pika aja tõttu on prokuratuuril võimatu süüdistusi esitada. Keski esimees Edgar Savisaar imestas juba 25. mail, et kui Meikar on nii siira silmavaatega poiss, mida ta siis tegi kaks-kolm aastat tagasi, kui juba varem oli paremaid võimalusi tõega päevavalgele tulla.

Sõltumata Reformierakonna ja Meikari motiividest jäi selles kaasuses vastamata kõige tähtsam küsimus: kust tuli raha parteikassasse? Sellele ei soovinud prokuratuur vastust otsida. Täpselt samuti nagu prokuratuur ei soovi välja uurida Indrek Põderi kaasosaliste nimesid. Või neid „tublisid" poliitikuid, kes aastaid riigireetur Hermann Simmi kõrgetesse riigiametitesse mahitasid.

Seega, hundid söönud, lambad terved. Iseasi, kas reformierakondliku tsirkusega enam nii kergelt lepitakse. On ju inimesi kõvasti ja kaua lollitatud. Leiva korraldamisega oma rahva lauale pole Reform suutnud tegelda aastaid.

Jaga |