Eakate esidaam lahkunud

Heimar Lenk,      28. märts 2007


Hilja Kukk jääb paljudele ja kauaks meelde. Särava isiksusena, keda iseloomustasid originaalne mõttelend, otseütlemine ja sõltumatu käitumine. Alati püüdis ta teha seda, mida tema mõistus ja hing õigeks pidas. Üle kõige hindas ta inimestes ausust, siirust ja kõrget seesmist kultuuri. Tal endal olid kõik need omadused olemas.

Laulva revolutsiooni alguspäevist peale lõi Hilja kõiges ja kõikjal kaasa. Iseseisva riigi saabudes sai temast pensionäride huvide eest seisja. Aastaid oli ta Eesti Pensionäride Liidu tegevjuht. Ülekohus, mis eakaile madala elatusraha näol osaks sai, ei andnud julgele naisele rahu. Kuni viimase tunnini. Ikka ja jälle võrdles ta soomlaste ja eestlaste pensione ega suutnud kuidagi mõista, miks see vahe nii suur on.

Viimastel valimistel lubatud euroopalikke pensione ei jõudnud väärikas daam kahjuks ära oodata. Kuid tööd selle nimel tegi ta oma elu viimaste nädalateni. Ta lõi aktiivselt kaasa Eesti Pensionäride Koja juhtimises, kirjutas Kesknädalale, vedas bibliofiilide klubi, korraldas pensionäride kohtumisi teadlaste, ministrite ja linnavõimudega. Kõige meelsamini käis aga Hilja mööda eakate ühendusi, kuulas ära nende muresid ja jagas vanemale põlvkonnale lootust helgemasse homsesse.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)