Anname kohalikele omavalitsustele nende raha tagasi! 3.osa

Sarapuu: Rahanduskomisjonis tehakse ka nalja, teie enda naljad on küll vahel hoopis teistlaadi. Aga ma võtsin kaasa eile käsitletud eelnõu 774, kus asi on naljast kaugel - te teete ju ise samavõrra nalja. Tsiteerin, mida peaksid omavalitsused arvestama. Siin on öeldud nii: "... on omavalitsustel võimalik oma eelarvete planeerimisel antud muudatustega arvestada". Sellega on paika pandud, kuidas kaetakse need küsimused, mis oma maksude mittekehtestamise või mittevõimalikkusega tehakse.

Tahan siin parandada - tõsi, oli ka vaidlus, et kumma tulubaas on rohkem või vähem vähenenud, kas riigil või omavalitsustel. Kui praegu vaatan 2009-2010, siis omavalitsuste tulubaas, kui võtta ainult üksikisiku tulumaksu, on vähenenud 13,7 ja 18,3; ja kui ma vaatan riigieelarve maksutulusid sotsiaalmaksuta, siis on 9,5 ja 12,2 - ehk tõsi on see, et üksikisiku tulumaks on mõjutanud omavalitsusi tegema väga mitmesuguseid samme. Eks elu näitab, kuidasmoodi see üksikisiku tulumaksu osa taastub. Arvan, et eks siin hakkame koos eelarveprojekti tegema, eks me koos vaata ja leiame seal siis võimalusi ja vahendeid, mis riigi tulubaasi parandavad.

Ega me päris täpselt ju veel teagi valitsuskoalitsiooni arvamust, milliseks ta oma maksubaasi kavatseb järgmise aasta eelarve tegemisel viia. Meie oleme oma projektid juba välja käinud astmelise tulumaksu näol ja eks me seda hakkame arutama ja küll me siis näeme edaspidi, kellel on õigus, kellel mitte.

Jaanus Marrandi: Eesti on liikunud väga selge tugeva tsentraliseerimise suunas. Ja samaaegselt ei soovita ka kuidagi eriti peaministri ja valitsuse juhterakonna poolt rääkida ühtegi sõna haldusreformist. On tekkinud olukord, kus ühest küljest võetakse raha ära, otsustamistasand võetakse ja viiakse kuskile riigi tasandile ära ja lõpuks väike vald jääb väikese rahaga üksinda ja peaministri erakond räägib, et ka haldusreformi vaja ei ole. See on nagu väga vastandlik ja eriti küüniline suhtumine.

Mul on omavalitsuse autonoomia põhimõtet vaadates tunne, et ilmselt jääb väheks ka sellest ettepanekust, mis teie olete teinud - see on nagu mikroskoopiline! Kas te ei peaks õigeks, et tegelikult oleks vaja vaadata läbi kõik omavalitsuste finantseerimise alused ja leida ikkagi olukord, kus nad ei sõltuks niivõrd keskvalitsuse otsustest ja omavalitsustele oleks tagatud autonoomne finantseerimine? See on ju põhimõttelisem lahendus!

Sarapuu: Põhiseadusega on ju meil ära märgitud, milline finantsgarantii peab omavalitsustel olema. Kui neid põhimõtteid vaadata, on selge, et finantsgarantii osas on siin finantsgarantii põhitagatis õigus iseseisvale eelarvele, kohalike maksude kehtestamise ja kogumise õigus, õigus piisavatele rahalistele vahenditele.

Vaat see haldusreform alati ei aita! Selles mõttes on peaministril tsipake isegi õigus, et kui me nüüd ei arvesta seda, mida põhiseaduses oleme vastu võtnud, ei arvesta neid finantsgarantiisid, mis omavalitsustele on ette nähtud, ei arvesta neid elemente, siis ei aita tegelikult ükski reform.

Ehk siit ikka esimene õpetus, kui me tahame, et meie inimesed, kes Eestimaal elavad, austaksid õigusi, mis neil on, siis peaksime ikkagi, kui riigi poolt ja siinsamas saalis asja arutame, austama ka omavalitsuste õigusi.

Mis puudutab haldusreformi, siis omavalitsused sellisel kujul, kus nende suurus on niivõrd erinev- nad ongi erinevad suuruse järgi ja geograafilise asendi järgi, siin võib väga mitmeid parameetreid tuua - aga kohustused on kõigil ühed. Kui me selle järgi hakkame vaatama, siis ma küll ei kujuta päris hästi ette, kuidas me ilma haldusreformita edasi saame. Siin on küsijal igal juhul õige koht ja minul hea vastata. Arvan, et meie erakond toetab täna omavalitsusliitude arengut. Meie tahaksime näha, et omavalitsusliitude ja omavalitsuste koostöö rajaneks teenusepõhisele koostööle ja et need teenused, mida inimestele pakutakse, ei halveneks. Kui me Põhjamaade kogemusest õpime, siis leian küll, et aeg ongi küps tänu omapärasele lähenemisele tulubaasile. Ega haldusreformist varsti enam ringi üle ega ümber ei pääse.

Jüri Ratas: Küsimustes on läbi käinud katteallikas. Eile arutasime eelnõu 774, mille sisu on müügimaksu ja paadimaksu kaotamine seaduse loetelust. Siin on ilusti öeldud eelnõu sisus, et omavalitsustel on võimalik oma eelarvete planeerimisel antud muudatustega arvestada. See käib järgmise aasta kohta, alates 1. jaanuarist.

Tegelikult, küsides seda ka eile rahanduskomisjoni liikmelt, kes seda ette kandis, otsest vastust ei saanud, aga seda võib siis ka tulevikus kasutada igasuguste eelarveliste muudatuste põhjal. Mu küsimus on pigem, et on räägitud solidaarsest kärpimisest, et kõik peavad kärpima ja meil on raske aeg. Kuidas teile tundub, mis hetkel saab öelda, et on piisavalt solidaarselt kärbitud erinevaid eelarve kohti omavalitsuste puhul ja mis hetkel saab öelda, et seda pole piisavalt tehtud?

Sarapuu: Kõigepealt, küsimuse esimesele poolele vastata on lihtne. Ütleks täpselt sama huumoriga, millega Reformierakond oma eelnõu on teinud, vastaks samamoodi, et riigil on võimalik eelarvete planeerimisel antud muudatustega arvestada. Eks siis teeme sama.

Aga kui tõsiselt rääkida, siis väga pikka aega on maadeldud nende küsimustega. Eile korraks saalis oli ka see, millised funktsioonid on riigil ja millised funktsioonid omavalitsustel ja kuidas suudame neid küsimusi hinnata.

Siin on üks oluline komponent ja oluline töö tegemata tänasel valitsuskoalitsioonil. Loomata on standardid kohalike omavalitsuste jaoks, mis oleks päris mõistlik. Näiteks, regionaalminister läheb vaatab, kuidas omavalitsus vastavalt teenuste standarditele asju korraldab ja kui ta näeb, et sellele vastavalt oma tööd ei tehta, siis kõigepealt ta muidugi annab võib-olla siis mingisugused tähtajad, aga siis teeb ka vastavad järeldused.

Nüüd, kui standarditest edasi minna, siis nende järgi saaksime aru, mis on piisav ja mis mitte, kui palju on mõistlik kärpida, kui palju mitte. Selle järgi saame hiljem võrrelda, kui see teenus ikka standardile ei vasta, siis ei ole meil ju omavalitsusele muud ette heita kui seda, et kas ta ei saa siis oma tööga hakkama või on siis tulubaasis midagi viltu või ongi siis nii, et riik võib ühel hetkel, 1. aprillil mingisugusel x-aastal igal hetkel ära võtta, omavalitsuste tulubaasi vähendada ja siis imestada, et miks ei tulda toime või miks ei olda solidaarsed kõigiga või mida iganes.

Lõpuks rõhutan, et standard standardiks, aga omavalitsused ja kõik tublid vallaametnikud, vallavanemad ja volikogu esimehed, volikogu liikmed ja linnapead on ju hädas sellega, et inimene tuleb tema juurde, tal on õigus seda teenust saada ja talle ei saa vastata, et meie menetleme siin aastate kaupa ja mõtleme ja vaatame, aga inimene tahab konkreetset selget vastust, inimene tahab konkreetset selget teenust.

Loe edasi 4. augusti lehest

Jaga |