Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      19. september 2007


Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourg'is 3.–6. septembrini arutati muu hulgas loodusõnnetustes kannatanutele viivitamatu abi andmist Euroopa Liidu solidaarsusfondist, koostöö vajalikkust terrorismivastases võitluses, narkomaania alase ennetus- ja teavitustegevuse programmi (2007–2013) ja Euroopa Liidu strateegiat liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel.

Loodusõnnetustes kannatada saanutele viivitamatut abi EL-i solidaarsusfondist

Euroopa Komisjon tegi avalduse Kreeka metsapõlengute kohta. Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles paluti Komisjonil kasutada EL-i solidaarsusfondi paindlikult ja viivitusteta, et leevendada loodusõnnetuste ohvrite kannatusi ja rahuldada nende vajadusi. Rõhutati erakorralise ühendusabi kehtestamist ning Euroopa üksuse loomist, mis suudaks õnnetuste puhul otsekohe reageerida. Resolutsioonis toonitati siiski vajadust jätkata ka liikmesriikide kodanikukaitsemoodulitel tugineva kiirreageerimisvõime arendamist. Saadikud kutsuvad liikmesriike üles karmistama karistusi kuritegude eest, mis kahjustavad keskkonda.

Abi solidaarsusfondist

Metsatulekahjude ja muude sääraste nähtuste "ulatus ja mõju lähevad sageli piirkondlikust ja riiklikust tasandist ja suutlikkusest (ressursside piiratus) kaugemale ning nõuavad kiireloomulise küsimusena Euroopalt tõhusat kohustuste võtmist", toonitatakse resolutsioonis.

Märgitakse ka, et Euroopa Komisjon kehtestagu erakorralise ühendusabi ja eriti finantsabi andmise kord toetamaks tõsiselt kannatada saanud piirkondade ja nende tootmispotentsiaali taastamist, töökohtade loomise taaskäivitamist ning asjakohaste meetmete võtmist töökohtade jm sissetulekuallikate kaotusest tulenevate sotsiaalsete kahjude hüvitamiseks.

Saadikud nõuavad, et Euroopa Nõukogu langetaks viivitamata otsuse EL-i solidaarsusfondi uue määruse kohta, mis muu hulgas alandab EL-i solidaarsusfondi kasutuselevõtu künniseid, tagab kahjude palju tõhusama, paindlikuma ja õigeaegsema hüvitamise.

Saadikud on mures, et kuritegelikud süütamised osutuvad üha enam Euroopa metsatulekahjude põhjustajaiks. Liikmesriike kutsutakse üles karmistama karistusi kuritegude eest, mis kahjustavad keskkonda, eriti aga metsapõlenguid põhjustavate kuritegude eest.
Samuti kutsutakse liikmesriike üles võtma kasutusele tõhusaid meetmeid metsakaitsealase õigusliku raamistiku parandamiseks ja rakendamiseks ning hoiduma ärihuvidele allumisest, metsade ümberliigitamisest ja erastamisest, seega – piirates sekkumist ja spekuleerimist. Liikmesriikidel palutakse tagada, et kõik põlenud metsaalad jääksid metsaaladeks ja saaksid hõlmatud kohustuslikke tingimusi seadvate taasmetsastamisprogrammidega ega lubataks maakasutuse muutmist.

Ühtne turg

Parlament võttis vastu omaalgatusliku raporti ühtse turu kohta. Selles tervitatakse Euroopa Komisjoni tegevust ning tuuakse esile terve rida reforme, mis võivad olla vajalikud ühtse turu tõhustamiseks, alates intellektuaalomandi alaste õiguste strateegia väljatöötamisest kuni töötajate vaba liikumise tagamiseni. Saadikud leiavad, et "võrgutööstuste (transport, telekommunikatsioon, postiteenused, energiaedastus) avamist on vaja täiustada".

Terrorismivastase võitluse koostöö

Terrorismivastast võitlust arutades rõhutati liikmesriikide koostöö vajalikkust ning olemasolevate õigusaktide tõhusa rakendamise olulisust.

Liikmesriikide parlamendid peaksid terrorismivastasest tegevusest olema paremini teavitatud. Terrorismivastases koostöös tuleb samal ajal tagada ka inimõiguste kaitse. Euroopa Komisjoni volinik Franco Fratini märkis, et interneti terroristlik kuritarvitamine tahetakse teha kogu EL-is karistatavaks.

Lennukisse võtta lubatavatest vedelikest

Euroopa Parlament soovib oma resolutsioonis, et Euroopa Komisjon vaataks kiirelt läbi ning tunnistaks otsustavate lisafaktide puudumisel kehtetuks määruse, mis puudutab vedelike toomist õhusõidukisse. Parlamendiliikmed on mures, et määruse täitmisega kaasnevad kulud ei pruugi olla proportsioonis määruse lisaväärtusega. Nimelt suurendavad vedelike lennukisse kaasavõtmist puudutavad sätted lennujaamade ja käitajate kulusid ning ka lennureisijatele tekitatakse määruse rakendamisel kulusid, mida põhjustab eraomandi konfiskeerimine.

Ohtlike kaupade siseveost

Ohtlike kaupade siseveo maht Euroopa Liidus on 110 miljardit tonnkilomeetrit aastas, sellest maanteedel 58%, raudteedel 25% ja siseveeteedel 17%. Kogu kaubaveost moodustab ohtlike kaupade vedu 8 protsenti.

Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku ühtlustada ohtlike kaupade siseveo eeskirjad. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada juba olemas olevaid õigusakte. See hõlmaks esmakordselt lisaks raudteedele ja maanteedele ka riikide siseveeteid.

Soovitakse, et liikmesriikidele jääks õigus reguleerida või keelata oma territooriumil ohtlike kaupade vedu, ent seda üksnes muudel kui ohutusega seotud põhjustel, nagu riiklik julgeolek või keskkonnakaitse. Liikmesriigid võivad veoohutuse tagamiseks kehtestada rangemaid sätteid oma territooriumil registreeritud või kasutusele võetud sõidukite, vagunite ja siseveetranspordiga toimuvate vedude suhtes, kuid mitte veovahendite ehitusnõuete suhtes.

Piimaturu-reformidest tuleb säästa tootjaid

Euroopa Parlament toetab Euroopa Komisjoni nn minipaketti piimaturu ühise korralduse lihtsustamiseks. Ühtlasi leiab parlament, et ka tootjate huvid peavad olema kaitstud, ja annab omalt poolt soovitusi lõssipulbri valgusisalduse standardiseerimise, eraladustusabi ja koolipiimasüsteemi kohta.

Reformi tulemusel saavutatav eelarve kokkuhoid peab jääma piimandussektorile.

Euroopa Komisjoni hinnangul hoitakse valgusisalduse standardiseerimisega aastatel 2008–2013 kokku 117,3 miljonit eurot. Saadikud rõhutavad, et minipiimapakett esitati lihtsustamise eesmärgil ning seetõttu tuleks see raha paigutada piimafondi ümberkorraldamisprogrammi, mis võiks piimandussektorit toetada jooksvate muudatuste protsessis.
Parlament tervitab ettepanekut toetada koolipiima tagamist kindla summaga, sest see lihtsustab süsteemi.

Joogipiimaturu liberaliseerimine

Hetkel on EL-is ette nähtud üksnes kolm joogipiima kategooriat, mida võib toota ja turustada: kooritud piim (rasvasisaldus 0,5% või väiksem), madala rasvasisaldusega piim (rasvasisaldus 1,5–1,8%), täispiim (rasvasisaldus 3,5% või suurem; v.a erandid – nt Eestis 2,5%).

Parlament toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut liberaliseerida joogipiimaturg. Selle ettepaneku kohaselt lubataks Euroopa Liidus toota ja turustada joogipiima, mida ei saa liigitada ühessegi senisest kolmest kategooriast; seda aga tingimusel, et etiketil on kirjas selge ja loetav teave piima rasvasisalduse kohta.

Alkoholi kuritarvitamise vastu Euroopas

Alkoholi kuritarvitamine on Euroopa Liidu riikides omandamas murettekitavaid mõõtmeid. Vaja on sõnastada üldeesmärgid ohtliku ja kahjuliku alkoholitarbimise ohjeldamiseks. Liikmesriikidel palutakse pöörata erilist tähelepanu haavatavatele ühiskonnarühmadele ja vajadusel kontrollida kehtivate õigusaktide täitmist.

Euroopa Komisjoni uurimustest selgub, et seoses alkoholi kuritarvitamisega sureb Euroopas aastas tuhandeid inimesi ning et enam kui pooled surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud alkoholitarbimisega. Alkoholi kuritarvitamisega saab seostada 16% laste peresisesest väärkohtlemisest. Lisaks põeb Euroopa Liidus 60.000 inimest loote alkoholisündroomi.

Saadikud leiavad, et alkoholi kuritarvitamise vastane võitlus tuleb Euroopas muuta senisest tähtsamaks.

Alkoholist põhjustatud liiklusõnnetustega seotud kahju (17.000 surmajuhtumit aastas) vähendamine on Euroopa Liidu prioriteet. Saadikud kutsuvad Euroopa Komisjoni üles sõnastama liikmesriikide jaoks Euroopa eesmärgid vähendamaks joobes sõidukijuhtimist. Rõhutatakse, et märkimisväärselt tuleb suurendada vere alkoholisisalduse kontrollimist, samuti tuleks toetada karmimaid karistusi joobes sõidukijuhtimise eest (nt juhtimisõiguse äravõtmist senisest pikemaks ajaks).

Alkohol ja noored

Parlamendisaadikud tunnevad muret, et alkoholi tarbimine suureneb alaealiste ja noorte hulgas, ning peavad vajalikuks järgmisi vastumeetmeid:

– algatada alkoholitarbimisest tulenevaid ohte käsitlevate koolituskampaaniate korraldamist liikmesriikide ja sidusrühmade poolt;

– piirata noorte juurdepääsu alkohoolsetele jookidele, näiteks rakendades rangelt kehtivaid õigusakte, mis keelavad noortele alkoholi müüa, ning tugevdades kontrolli müüjate ja turustajate üle (restoranid, baarid, selvehallid, jaemüüjad);

– keskendada eriti tähelepanu lahjadele alkohoolsetele segujookidele, mida tarbima ootavad tootjad ja kaubastajad noori. Nende jookide märgistamisele tuleb esitada rangemaid nõudeid. Kauplustes tuleb lahjad alkohoolsed segujoogid panna karastusjookidest eraldi, et tarbijad saaksid selget teavet selliste jookide alkoholisisaldusest ja asjaolust, et nende müümine alaealistele on keelatud. Samuti tuleks edendada selliste jookide kõrgemat maksustamist;

– pakkuda rohkem võimalusi vere alkoholisisalduse kontrollimiseks ka internetipõhise automaatkalkulaatori abil ning tehes alkomeetrid laialdaselt kättesaadavaks eelkõige diskoteekides, pubides ja staadionidel, samuti kiirteedel ja maanteedel üldiselt, eriti öisel ajal. Tuleb tagada, et tarbijale edastataks sõnum joomise ja sõidukijuhtimise kokkusobimatuse kohta.

Raport rõhutab samuti seda, et nii naisi kui ka mehi tuleks paremini teavitada raseduse ajal alkoholi tarbimisega kaasnevatest riskidest ning et mehi peaks informeeritama alkoholitarbimise ja impotentsuse seosest.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid samuti võtma vajalikke meetmeid, et võidelda alkoholi niisuguste kahjulike sotsiaalsete mõjudega nagu türanniseerimine ja koduvägivald.

Euroopa hädaabinumber 112 tõhusamaks

Euroopa Parlament nõuab kirjalikus deklaratsioonis, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tagaksid hädaabinumbri 112 tõhusa toimimise kogu Euroopa Liidus. Kvaliteetselt toimiv hädaabinumber on tähtis kõikidele EL-is vabalt liikuvatele Euroopa kodanikele.
Hädaabinumber 112 loodi 1991. aastal ning uued kohustused viidi sisse 2002. aastal, ent selle teenuse kvaliteet jätab seniajani soovida.

Narkomaania alane ennetus- ja teavitustegevus

Parlament kiitis teisel lugemisel heaks uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmi aastateks 2007–2013. Programmi eesmärk on ära hoida ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahjusid. Samuti tahetakse parandada uimastialast teavitustööd ning edendada ELi uimastistrateegia rakendamist. Programmi mahuks aastatel 2007–2013 on 31,35 miljonit eurot.

Inimõiguste-alased konsultatsioonid Venemaaga

Raportis kinnitatakse vajadust integreerida konsultatsioonid inimõiguste järgimise alal ülejäänud küsimustega, mis kerkivad esile Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhete sfääris. Nõutakse konsultatsioonide liitmist muude poliitiliste dialoogide, läbirääkimiste ja dokumentidega, mis tulenevad EL-i ja Venemaa suhetest. Parlamendiliikmed nõuavad raportis tungivalt, et Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon kehtestaksid lisaks inimõiguste klauslile konkreetsed kohustused ja tõhusamad mehhanismid Venemaa poolt võetud kohustuste täitmise järelevalveks ja kontrollimiseks, et saavutada Venemaal inimõiguste alase murettekitava olukorra reaalne paranemine selles osas, mis on seotud ühinemis-, sõna- ning ajakirjandus- ja meediavabadusega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)