Viimasel tööpäeval Riigikogus

Samas jätkub retoorika, et kõik on parem kui teistel, vaatamata sellele, et kõikide teiste Euroopa riikide majanduslangus ei ületa 5%. Vastuseks kõlavad ähmased argumendid, et tuleb vaadelda kompleksselt, mitte ainult majanduslangust. Nagu muus osas oleks teistel kõik, peale majanduse püsimise, hirmus halvasti ja meil jällegi kõik muu on suurepärane.

Valitsus toodab absurdi

Kasvu ajal olla me kiiresti ja palju kasvanud, nii et võime tükk aega langeda, ja ikka oleme teistest paremad. Absurd! Mitte ülemaailmne majanduskriis ei ole Eesti riigi majanduse vabalanguses süüdi, vaid valitsuse saamatus ja ebakompetentsus. Valel ajal aktsiiside tõstmisega puhuti inflatsioon 10 protsendini. Majanduse aktiivse kuumenemise ajal tulumaksu langetamisega käituti igasuguse majandusloogika vastaselt, et mitte öelda -- ajuvabalt.

Niigi kiirelt kuumenevale majandusele loobiti veelgi sütt ahju. Kaasnesid lõputud valeprognoosid, pidevalt tehti ringi eelarvet. Mõni eelarve ei pidanud vaatamata vastuvõtmisega kaasnenud vaimustusretoorikale isegi paari kuud vastu. Igat ringitegemist saatsid lõputud maksutõstmised: küll käibemaksud, seal, kus ei olnud veel maksimumi peal; küll riigilõivud, mille tegelik põhimõte on juba ammu kadunud. Alati oli varnast võtta jutt, et kõik tehakse parema ettevõtluskeskkonna loomise nimel!

Saatanlikud rohelised mehikesed

Äsja rulliti Riigikogus raske teerulliga ära veel viimased võimalused ettevõtluse ellujäämiseks. Tahtmatult kerkib silme ette kujutluspilt, kus meie riigi majandus on kui väga raske koorma all juba jalgade värisedes vaevu edasi liikuv veomuul, kelle ümber kargleb parastav ja koormasse üha uusi kive lisav tänavajõuk. Nüüd  liitusid täiesti ootamatult selle käratseva jõuguga mingid rohelised mehikesed, kes on väikese muula suhtes eriti halastamatud, lisades koormasse järjest suuri paekivilahmakaid. Nende silmist paistab saatanlik tuluke, mis ootab muula jõuetult kokku varisemist.

Kõige loomulikuks jätkuks oli töölepinguseaduse eelnõu. Loomulik jätk seetõttu, et kui kõige eelnevaga oli antud surmahoop ettevõtluse ja üldse majanduse jätkusuutlikkusele, siis nüüd tuleb ju anda ettevõtjatele võimalus kiiresti vabaneda inimestest, kes jätkusuutmatuse tõttu on muutunud mittevajalikeks.

Kokkulepped ei maksa midagi

Töölepingu muutmisel kasutatakse juba korduvalt pruugitud käitumismalli, kus lepingupartner ja kokkulepped ei maksa midagi. Kui seadust tehes räägiti läbi partneritega ning pärast pikki vaidlusi leiti kompromissid, siis nüüd pandi kehtima muudatused, mis järsult kahjustavad ühe osapoole huve ja jätavad jõusse kõik teise osapoole soovid ilma igasuguste kokkulepeteta.

On tehtud ainult formaalne katse näidata, et taheti läbi rääkida. Nii käituti teise pensionisambaga, nii käitutakse töölepinguseadusega. Juhtpartei punane joon ei eelda koalitsiooni käitumist euroopaliku riigi valitsuse käitumisena, kus au sees oleks kokkulepped ja täidetud lubadused. Koalitsioonile on südamelähedasem bütsantslik käitumine.

Mille või kelle heaks seda tehakse?  Kui koalitsiooni ja tema vasallide retoorikat kuulata, siis riigi ja tema tuleviku heaks. Kes aga on riik - kas ainult Päikesekuningas ja tema õukond? Või ka selles riigis elavad inimesed? Kuidas peaksid rahvast rõõmustama tohutud maksutõusud, aktsiisid ja tasud?

22 tuhat õnnelikku Ansipi valijat

Rahanduskomisjoni esimees noorreformist Taavi Rõivas teatas parlamendi kõnetoolist küüniliselt, et käibemaksu tõstmine on õiglane, kuna inimesel on vaba valik: ta võib mitte osta, ja seega ei pea käibemaksu maksma. Kas inimene ikka saab toidu ostmata jätta, kas inimene ikka saab eluaseme eest tasumata jätta?

Seda oraator muidugi ei täpsustanud, ja ka seda mitte, et enamikul inimestest jätkub vaevalt ainult just nende asjade eest tasumiseks, seega valikut ju ei ole. Pärast töölepinguseaduse vastuvõtmist ei ole neil varsti enam ka tööd ja kaob ära võimalusisegi esmavajadusi rahuldada. Samas ei tohi tõsta suure sissetulekuga kodanike tulumaksu ja väike osa lapsevanematest peab saama nautida üle 30-tuhandelist vanemapalka.

Kas keegi on õnnelik, kui meid juhib vastutustundetu ja lepinguid mitte austav klikk? Võib-olla keegi on. Võib-olla on õnnelikud need 22 tuhat harjumaalast, kes meile Päikesekuninga valisid ja keda võib tinglikult nimetada viimased kaks aastat meie riigi elu juhtinud tegelaste maaletoojateks. Kas nemad on nüüd õnnelikud?

KALEV KALLO

Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |