Eesti inimeste usk pessimismiks valla

Uuringufirma Faktum & Ariko regulaaruuringu “Tarbijate üldine optimismi–pessimismi indeks” kohaselt tarbijate üldine majandusliku optimismi indeks on kergelt miinusesse kaldunud, kuid on kolmanda kvartali jooksul siiski vähe muutunud.

“Näib, et elanikkond on äraootaval positsioonil, teadmata, kuhupoole trend pöörab. Üldisi meediakäsitlusi arvestades pole tulemus paha,” sõnas Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti. Kõrgema sissetulekuga inimesed on oma tuleviku suhtes optimistlikumad. Noorte üldine optimismiindeks on kõrgem kui ülejäänud vanuserühmadel. Mitte-eestlaste optimism tulevikuväljavaadete osas on tunduvalt madalam kui eestlaste oma. Seotus laenude ja muude finantskohustustega ei too kaasa erinevust üldises majandusliku optimismi indeksis. Kui majanduskasvu taandumisel algas tarbijate kokkuhoid esmalt toiduainete rühmas, siis nüüd on toiduainete osakaal kokkuhoius taandumas ning tähelepanu suureneb kulutustele meelelahutuse, riietuse ja transpordi jaoks.

Uuringut kommenteerides võiks öelda, et marginaalsed muutused uurimistulemustes on tingitud asjaolust, et iga majandusliku ja ühiskondliku muutuse sügavamad tagajärjed kooruvad välja alles kuude pärast. On ilmne, et tuleval aastal inimeste optimismi–pessimismi indeks erineb eelkirjeldatud uuringu tulemustest kardinaalselt. Massiliste koondamiste ja rahakotti laastavate hinnatõusude taustal rahva optimism oma riigis hakkama saamisesse väheneb drastiliselt. Inimesed on äraootaval seisukohal, kuna nad ei tea, millal nende isiklik elu süngeimad toonid võtab.

Meedia aktiivsel kaasabil tajuvad inimesed trendi suunda aga suurepäraselt. Rahvas ootab, et poliitikud võtaksid kasutusele meetmed, mis aitaksid riigi majanduse allakäiguspiraalist välja tuua. Eestis toimivale reguleerimata vabaturumajandusele on tarvis hakata aktiivselt otsima alternatiive.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |