Põdra maffia. Organiseeritud kuritegevus õiguskaitseorganites

Organiseeritud kuritegevus on pikaajaline, teadlik ja tahtlik, omavaheliste ülesannete jaotusega tegevus, mis hõlmab üksikisikuid ja kuritegelikke gruppe. Tegevuse eesmärk on majanduslik kasu, kasutades nii legaalseid kui ka illegaalseid vahendeid. Osa tegevusest sooritatakse vägivalla või sellega ähvardamise teel. Iseloomulikud on sellised korruptiivsed sidemed riigi- või omavalitsusasutustes, mis võimaldavad vältida ühiskonna sotsiaalset kontrolli ning osutada vastutegevust. Organiseeritud kuritegevuse põhieesmärgiks on majanduslik kasu, mida saadakse mitte ainult illegaalse tegevusega, vaid ka legaalselt, luues või kasutades legaalses majandustegevuses osalevaid äriettevõtteid, milles pestakse raha või varjatakse kuritegelikke tulusid.

Sellise kuritegevusega

käib tihedalt kaasas korruptsioon, mis on sillaks majanduskuritegevuse juurde ja võib sageli olla toime pandud muude kuritegude katteks. Äraostetavust on kaht tüüpi. Üheltpoolt instrumentaalne korruptsioon - see seisneb ametniku mõjutamises konkreetse teo sooritamiseks, mis on ühekordne. Teisalt endogeeniline korruptsioon, mis seisneb organiseeritud kuritegevuse varjatud ja tulevikku suunatud lähenemises võimu otsustusprotsessidele.

Kohtumaterjalides on kirjas, et püsiv kuritegelik ühendus sündis Põdra juhtimisel 2009. aasta kevadel ja tegutses 2011. aasta detsembrini. Enne seda osutas Põder väiksemaid teeneid ja vähema raha eest. Kolme aasta eest langes Põder lõplikult kurjategijate ringi ning, tajudes oma tugevat positsiooni kapo töötajana, asus teenima suurt raha, osutades kurjategijatele teeneid. See tuletab meelde Astrid Lindgreni lastejuttu, kus mõõganeelaja Alfredo õpetas lapsi enne mõõkade kallale asumist neelama nööpnõelu.

Esimese kindlakstehtud „nööpnõelana" aitas Indrek Põder vahi alt vabastada autovarga ja kelmi Valeri Vassilenko. Edasi järgnesid juba suuremate „terariistadena" esimese astme kuriteod, ning moodustuski püsiv kuritegelik grupp, kuhu kuulusid Aleksandr Avdenja, Oleg Smoli, Nikolay Kholopov, Aleksandr Arhipov. Hiljem liitus grupeeringuga Rene Keivsar.

Järgnenud aastate jooksul ehitas Põder järjekindlalt üles oma kuritegelikku organisatsiooni, ära kasutades enda positsiooni Kaitsepolitseiametis.

Aastate jooksul korraldas

musta südametunnistusega kaitsepolitseinik, oma ametiseisundit kasutades, vahi alt vabastamisi, mõjutas kriminaalmenetlusi kurjategijate kasuks, kogus isikute kohta andmeid ja püüdis muuta kurjategijate vastutust mõjutavaid asjaolusid. Teised grupeeringu liikmed kogusid andmeid inimeste kohta, kes tegid ebaseaduslikke majandustehinguid või olid sattunud erinevate grupeeringute vahelise võitluse ohvriks. Indrek Põdra käsilased võtsid sellisest võitlusest ka ise aktiivselt osa, aitasid oma juhile raha välja pressida ning korraldasid talle kohtumisi nii Eesti kui ka välismaiste kuritegelike jõudude juhtidega.

Organiseeritud kuritegevuse

küsimuse tõstatas enne jõule Eesti Päevalehe veergudel ka Kärt Anvelt. Ta osutas, et ajaleht oli rääkinud kõnealusest kriminaalasjast kümnete asjassepuutuvate inimestega ning et selgunud suund oli üllatav. Anvelt viitas lausa riigipiire ületavale organiseeritud kuritegevusele ja rahapesule. Ja tõepoolest, Indrek Põder koos Nikolay Kholopoviga kohtus Lätis ühe sealse allilma juhi Vjatšeslav Šestakoviga, hüüdnimega Sliva. Eesti Päevalehe väitel oli siis olnud arutlusel, kuidas hakata kontrollima suurt hulka Baltimaid läbivat kuritegelikku raha ja sellega manipuleerida.

Nende kohtumiste puhul algatasid Läti julgeolekuasutused kriminaalmenetluse uurimaks Eesti kaitsepolitseiniku Põdra väidetavaid sidemeid Läti kuritegevusilmaga. Läti siseminister Rihards Kozlovskis ütles sealsele TV3-le antud intervjuus, et riigi julgeolekuasutused algatasid koos Eesti kolleegidega uurimise selgitamaks, kas Lätis elamisloaga elavad Venemaa kodanikud võivad olla seotud Põdra ebaseadusliku tegevusega.

Võimalik,

et organiseeritud kuritegevusele pidi hakkama raha pesema Eesti Krediidipank. 2011. aastal teatas Krediidipanga senine omanik Moskva Pank, et müüb oma osaluse ühele Šveitsi ettevõttele, mis oli kuuldavasti seotud lennufirmaga, mille teeneid kasutasid Interpoli poolt taga otsitavad Andrei Borodin ja Dimitri Akulin. Viimane neist sai Eestis tuntuks, kui lasi Stelmachi-Raudse kontoril oma lähisugulastele Eesti elamisload vormistada.

Moskva Panga juhid andsid ühtekokku 3,6 miljardi euro eest laene Küprose firmadele, mis lõpetasid peagi tegevuse, kuid raha jäigi kadunuks. Arvatakse, et väike osa sellest hiiglaslikust rahavoost liikus just läbi Krediidipanga. Samuti on kuulda, et Šveitsi firma ja Moskva pankurid on seotud, ning võib arvata, et nad soovisid oma huvisfääri Krediidipanka, et varjata selles peituvaid hämaraid saladusi.

Krediidipanga kaaperdamiseks

saigi Indrek Põder volitused ja asus tegevusplaani ellu viima. Esmalt sokutas ta oma käsilased panga järelevalvenõukogusse. Need nõukogu liikmed, kes polnud temaga seotud, langesid ebaseadusliku jälitustegevuse ohvriks. Põder nõudis nende isikute ja nendega seotud firmade kohta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Rahapesu Andmebüroolt (RAB) välja materjalid, kontrollis Meelis Tanieli kaudu politsei andmebaase, et leida kompromiteerivaid materjale. Enne, kui panga kaaperdamine õnnestus, võtsid kolleegid Põdra vahi alla.

Omaette küsimus on, kas Indrek Põder oli Stelmachi-Raudse kontoriga seotud elamislubade afääris või soovis ta lihtsalt selle pealt teenida, nagu mõnel pool osundati. Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ütles detsembri keskel Delfile, et PPA sisekontrolli juht Meelis Taniel ja Indrek Põder ei olnud elamislubade äriga seotud. Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg rõhutas samuti, et kindlasti polnud kinnipidamised seotud elamislubade müügiga.

Tõepoolest, kohtutoimikust selgub vaid, et Põder püüdis oma kuritegeliku grupiga raha eest sekkuda PPA elamislubade väljastamise kontrolli. Põder teatas oma kaasosaliste kaudu kümnetele inimestele, et ta saab mõjutada PPA tegevust, võtmaks ära elamislubasid, mille olid hankinud Stelmach ja Raudne. Mulle tundub seejuures äärmiselt kahtlane, et Eestis tegutses jõustruktuuride vaateväljas pikka aega märkamatult kaks „organisatsiooni". Üks hankis elamislube ja teine pressis nende eest raha välja. Küllap asjalikumal uurimisel oleks nendevaheline side tuvastatud.

Võimalik, et tänu moodustatud Riigikogu erikomisjonile, kes nõudis Stelmachi-Raudse afääri suhtes kriminaalasja algatamist, võib need seosed hiljem tuvastada, kuid isiklikult usun, et pigem on kõik otsad juba vette kadunud, sest kriminaalasja algatamisega jäädi pool aastat hiljaks.

Detsembri lõpus kirjutas Delfi,

et Põder võis olla seotud Rahapesu Andmebüroo (RAB) kaudu tulnud info manipuleerimisega. Seda tegevust kirjeldati nii, et RAB jälgib raha liikumist Eestis tegutsevate pankade kontodel ja RAB-il on õigus pankade arveid kontrollimiseks kuni 4 kuud kinni hoida. Väidetavalt hoiti teatud kahtlasi summasid kinni, aga riigi julgeolekuasutustega seotud inimesed asusid 10-15protsendise teenustasu eest neid summasid avama või protežeerima.

Delfi versioon kõlab seejuures üsna tõepäraselt. Indrek Põdra kohtuotsusest käib läbi Rahapesu Andmebüroo tundmatu töötaja „O", kes kohtuotsuse kohaselt osutas Põdrale korduvalt ebaseaduslikke teenuseid, sh nende firmade ja eraisikute taustauuringute osas, kelle rahad olid RAB-i või prokuratuuri poolt arestitud. Kohus tuvastas juhuse, kui RAB oma ettekirjutusega tühistas piirangud ühe Põdra protežeeritava konto suhtes.

Seesama „O" osutas Indrek Põdrale korduvalt abi. Näiteks kontrollis ta Põdra esitatud nimekirja firmadest, mida oli vaja uurida seoses pangaafääriga. Samuti teatas Põder Oleg Smolile, et „O" ootab teda läbirääkimistele seoses Krediidipanga aktsiatehingutega. Nii elamislubade andmises kui ka RAB-i tegevuses on palju hämaraid aspekte ning on võimalik, et üksikud RAB-i töötajad said Põdralt oma koostöö eest tasu ehk altkäemaksu.

Mõnda aega tagasi ilmus Eesti Ekspressis

endise kapo asedirektori lähisugulase Rene Keivsarega tehtud intervjuu, mis sisaldas eneseõigustusi ja suisa valet. Huvitav, miks Eesti Ekspress Keivsarele sellise võimaluse üldse andis? Kohtutoimikute faktid näitavad selgelt, et leheintervjuus end vaid Põdra maja ehitanud talguliseks nimetanud mees tegutses kuritegelikus grupis aktiivselt altkäemaksu vahendamise ja rahapesuga.

Vaadates kohtualuste tausta ja võrreldes nende tegevust eelpoolnimetatud organiseeritud kuritegevuse tunnustega, vastab seltskond igal juhul kuritegeliku grupeeringu erijoontele.

Indrek Põder - pani toime I astme kuriteo, varem kriminaalkorras karistamata kapo ametnik; Aleksandr Avdenja - pani toime II astme kuritöö, varem karistatud; Valeri Vassilenko - pani toime I astme kuriteo, varem karistatud; Rene Keivsar - pani toime II astme kuritöö, varem karistamata; OÜ Webholding (Andres Tiisler) - pani toime II astme kuritöö, varem karistamata; Oleg Smoli - II astme kuritegu, varem karistamata; Nikolay Kholopov - pani toime I astme kuritöö, varem karistatud; Aleksandr Arhipov - I astme kuritöö, varem karistamata.

Kõnealuse kohtuasja kokkuleppemenetluses sündinud kohtuotsus kindlasti ei vastanud ühiskonna ootustele. Reaalse vanglakaristuse sai vaid kuritegeliku grupi edev liider. Võideldes riigireeturite ja organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks me minna kokkulepetele, sest inimestele jääb nii raskete kuritegude puhul kokkuleppe sisu mõistmatuks.

Seoses kohtuprotsessiga

jäi õhku rida küsimusi, millest väike osa on siin.

* Kas Põdra ja Stelmachi-Raudse asjas on üle kuulatud ka mõni prokurör, sest ajakirjanduse andmetel oli ka prokuratuuri töötajatel neis kuritegudes oma osa?

* Nagu selgub kohtuotsusest, olid kriminaalasja segatud veel mitmed eraisikud, kelle nimesid kohtuotsus ei kajasta. Ajakirjanduse andmetel oli vahi all näiteks Ats Pärnaste. Kas tema osatäitmine selles kriminaalasjas piirdus ainult šašlõkiküpsetamisega või oli ta asjaga seotud ka lähemalt?

* Kas prokuratuur arvestas ka nende andmetega, mis tulid Põdra kohta Läti julgeolekustruktuuridelt ja mis kajastasid Põdra sidemeid Läti allilmategelastega?

* Kas üksikud RAB-i töötajad olid seotud Põdraga ja osutasid talle ebaseaduslikke teeneid?

* Kas kapo komissar Viljar Subka vabastati töölt seoses ebaseaduslike teenetega Põdrale?

* Miks Meelis Tanieli kriminaalasi eraldati Indrek Põdra kriminaalasja menetlusest? Kas põhjuseks on ainult see, et Taniel otsustas pika menetluse kasuks ega läinud kokkuleppele prokuratuuriga?

* Kas Indrek Põder kasutas Vene allilmaliidritega kohtumiseks töölähetusi, kui ta käis Riias, Inglismaal ja Prantsusmaal?

* Kas keegi kavatseb uurida Indrek Põdra mahitatud politseiametnike vabastamist ja kriminaalmenetluste alustamist?

Kuigi seda menetlust on lastud paista suure töövõidu ja enesepuhastusena, jäävad kokkuvõttes paljud otsad õhku rippuma, ja seetõttu on lõpptulemus poolik.

Sellise kiirustatud lahendusega ei näita õiguskaitseorganid mingil juhul läbipaistvust ja avatust, vaid asi muutub analüüsimisel veel segasemaks.

[esiletõste]

Vaadates kohtualuste tausta ja võrreldes nende tegevust organiseeritud kuritegevuse tunnustega, vastab see seltskond igal juhul kuritegeliku grupeeringu erijoontele.

Kohtuasjas kokkuleppemenetluses sündinud kohtuotsus kindlasti ei vastanud ühiskonna ootustele.

[illustratsiooniallkiri]

SAIME KUULSAKS: Maffiameeste tegemisi kajastav portaal mafiatoday.com kirjutas möödunud aasta detsembris Indrek Põdra ja Vene maffia võimalikest omavahelistest seostest. Õnnetul kombel kasutati Põdra nime all endise Murru vangla direktori Gunnar Bergvaldi fotot.

KALLE KLANDORF, endine kriminaalpolitsei töötaja

Jaga |