Käivitus energiapoliitika debatt

Toomas Varek,      15. august 2007


Soojal juulikuul on tänuväärselt tekkinud debatt Eesti energeetikapoliitika teemal, mille otseseks ajendiks kaks sündmust: peaminister Ansipi tuumaenergeetikaalane käik Leetu ja Euroopa Komisjoni kava kärpida Eesti süsihappegaasi kvoote. See ja olukord Eesti energeetika tulevikuvisioonide osas üldisemalt tingis kolme erakonna – Rahvaliidu, Eestimaa Roheliste ja Keskerakonna algatuse Riigikogu erakorralise istungi korraldamiseks.
Eesti majandusedu on paljuski põhinenud odaval elektrienergial. Sõna "odav" tuleb siinkohal küll panna jutumärkidesse, sest põlevkivielekter oma suurte keskkonnamõjudega pole kaugeltki mitte odav. Selle ilmekaks näitajaks on eestlaste üks suuremaid ökoloogilisi jalajälgi Euroopas. Kuigi uued tehnoloogiad on keskkonnasõbralikumad, tähendab põlevkivienergeetika tulevikuperspektiiv edasist keskkonna saastamist, trahve ning vältimatult uusi kaevandusi ja karjääre lisaks Ida- kui Lääne-Virumaal. Tegelik olukord on veelgi komplitseeritum. 2016. aastaks tuleb Eestil sulgeda nõuetele mittevastavad katlad Narva elektrijaamades. Kui liita kokku praeguseks Narva elektrijaamades renoveeritud katelde ning ülejäänud Eesti elektritootjate (Iru, koostootejaamad, tuuleenergia jm) võimsused, annab see kokku ca 600 megavatti. Eesti vajaduse kataks ära ca 1600 megavatti. Lihtne arvutus näitab, et meil on puudu ligi 1000 megavati ulatuses elektrienergiat. Kust me hakkame saama 2/3 Eestile tulevikus vaja minevast energiast?

Missugused on meie valikuvõimalused? Energia sisseostmise peale lootma ei saa jääda, sest võimsuste puudujääk on kõigil meie lähinaabritel. Pikka aega on õhus kava renoveerida veel kaks Narva Elektrijaamade energiaplokki, kuid vajalike eeltöödega pole siiani alustatud. Selliste ehituste ettevalmistamine ning elluviimine ei võta 1–2 aastat, vaid tunduvalt kauem. Energiamajanduse arengukava näeb 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest. Maagaasi ainuke tarnemaa on kahjuks Venemaa ning viimaste aastate arengute tõttu on täielik energeetiline sõltuvus Venemaast selle muidu soodsa variandi olulisim vastuargument. Energiamajanduse arengukavas on tuumaenergeetikat puudutatud üksnes möödaminnes ning sisuliselt on ebamugavat teemat lihtsalt ignoreeritud. Avalikkus pole näinud tõsiselt võetavaid arvutusi Leedu Ignalina tuumajaama kasutamise mõttekuse kohta, rääkimata perspektiivide kohta Eesti oma tuumajaama rajamiseks. Võib-olla oleks Eesti laga kõige soodsam teha tuumaenergeetikaalast koostööd hoopis Soomega? Ilma arvutusteta kaotab aga sisuline debatt sellel teemal mõtte, sest emotsionaalseid argumente tuumaenergia vastu on rohkem kui küllalt.

Kahju, et Riigikogu erakorraline istung mitme valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna poolt lõppkokkuvõttes läbi kukutati. Soovitan kõikidel tutvuda Riigikogu kodulehelt kergesti leitava erakorralise istungi protokolliga. Riigikogu erakorraline istung näitas, missugune on Eesti parlamendi debattide tase ning missugune erinevate erakondade suhtumine energeetikapoliitikasse. Tunnustan Eestimaa Roheliste poolset ettekandjat Valdur Lahtveed väga sisuliste ja asjalike vastuste eest. Otsekui vastukaaluks sellele ei suutnud mitmed koalitsioonipoliitikud jällegi väljuda neile tavapäraseks saanud käitumismallist – eelnõust „komavigade" otsimine ja nende seejärel suureks puhumine, eelmiste valitsuste ja ministrite süüdistamine ning müstilistest „terviklahendustest" rääkimine. Avalikult ei julgetud eelnõude vastu hääletada, selle asemel kukutati istung lihtsalt läbi – teatavasti peab erakorralisel istungil kohal viibima vähemalt 51 Riigikogu liiget, kohaloleku kontrolli ajal jätsid aga koalitsioonisaadikud nuppudele lihtsalt vajutamata. Ju siis oli soojal suvepäeval muud teha kui oma põhitööd.

Omapoolse panuse edasisse energeetikaalasesse diskussiooni andis ka Keskerakond. Nimelt andsime sisse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks Eesti osaluse üle Ignalina tuumaelektrijaamas. Küsimuse rahvahääletusele panek nõuab otsuse igakülgset põhjendamist rahvale ning viib energeetikadebati uuele tasandile.

Energeetika on oluline küsimus ning lahenduste väljatöötamise edasilükkamine muudab nende rakendamise üha kallimaks ja valusamaks. Tegemata töö ja halvad lahendused tuleb aga tarbijal tulevikus mitmekordse elektrihinna näol kinni maksta. Mida kauem me otsustega viivitame, seda kõrgemat hinda maksame.




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)