Riigi „arhitektidel" käsi kullas, rahval miskit mullas

Saatesse olid kutsutud üks eesmärgistunud ekspoliitik (hr Atonen), üks enimkoteeritud kantsler (pr Varrak) ja üks suuremat meediapeksu (tema enda sõnutsi) saanud linnapea (hr Kivimägi). (Vahemärkusena: kuidas küll on võrreldavad „mustemast mustema" ekslinnapea hr Viisitamme ja „Pärnu Päästja" hr Kivimägi peksud - mina küll ei tea.)

Ometi, saatejuhi sihiseadmisele vaatamata, saavutas saade eesmärgi. Vähegi terasem ja tundlikum vaataja sedastas: kuniks valime ja soosime edaspidigi sääraseid poliitikuid ja ametnikke, pole meil põhjust oma olukorra üle nuriseda. Ei viltuse poliitarhitektuuri, ei majandusetuse, ei töötusetuse, ei õiglusetuse üle.

Vaataja kogus taas äratundmisrõõmu - esindab ju hr Atonen, mees, kel praegu käsi kullas, praegust valitsemissümbioosi (RE+IRL) ja selle tipptegijaid, kellel eesmärgiks: riik on parim vahend, mille abil saavutada oma kasu. Reformierakonna poliitbüroo endine (võib-olla praegunegi?) liige ei ole selle põlastusväärse poliitika tüüpteostaja, vaid lausa superman. Ometi naudib ta ajakirjanduslikku soosingut, esinedes eksperdi ja nõuandjana. Vist küll eripärase karisma tõttu.

Mimikri-omadustega püüdsid vaatajat petta teisedki saatejuhi kõrgepalgalised külalised: kes teeskles ausust, kes õiglust, kes kangelaslikkust, kes lihtsalt ujedust. Põhimõttel: midagi lihtsameelsele ikka kaubaks läheb. Isegi kahju hakkas väitlejaist - lobiseda tund aega eesmärgitult, komistada helladele teemadele, libastuda omaenda ebaloogikale, peita oma tegelikku loomust. Pole just meeldiv tunnistada, et õpetaja töö on samavõrd pingeline ja vastutusrikas kui riigi kõrgametniku oma ja seejuures kiretult nautida seitsmekordset (!) palgavahet õpetaja kahjuks, ega tee see just au Rahandusministeeriumi kantsleri õiglustundele. Kuidagi märkamatuks jäi ka tõsiasi, et vaatamata kõlavalt ja korduvalt välja öeldud 20+20-protsendisele kõrgametnike palga- ja personalivähendusele on pr Varraku ja hr Kivimägi palk endine, seda tänu „abipakettidele". Vaja osata vaid liitmistehet. Ja nii ongi kõik-kõik uus septembrikuus, palk on uus ja auto uus...

Aga saatejuht aitas komistajaid hellalt, „eriarvaja" hr Toometi müksudki oli pigem formaadilised kui tuntavad. Ja inimeste üksmeelselt tauniv hinnang saateklippides meie riigi palgapoliitika kohta oli pigem naljakas kui tõsiseltvõetav. Selle saate kontekstis muidugi.

Saate lõpul ehmatas pr Varrak veel puändiga: meie alamrahvas saavat enam kui õiglast palka, sest Euroopa sotsiaalharta järgi olla õiglane palk eestlaste jaoks 7500 krooni! Siit järeldus: proua enda ligi 800-tuhandene aastapalk ja teistegi sama suurusjärku asjapulkade palgad on ülimalt, supreemselt õiglased. Või oli ses mõttekäigus miski mäda? Ah, mis tähtsust!

Sai veel kord selgeks, kuivõrd universaalne ning mitmeti tõlgendatav ja rakendatav on kurikuulus Euroopa sotsiaalharta. Justnagu lehmanahk: tahad - tõmbad  laiemaks või siis kitsamaks, tahad - rakendad, tahad - ei rakenda, tahad - teed pastlaid, tahad - teed midagi paremat.

Jätkuks ka edaspidi hr Rannamäe saatesse riigiametnikest ja poliitikutest lapsesuid! Rahvas saab targemaks. Ja saab ära tundma kõrgeltkoteeritud häbitust. Ehk?

ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

(Ajalehes ilmus lühendatult.)

Jaga |