Keskerakond on ju olemas

ANTS RUUSMANN,      12. juuni 2002


Mõõdukate erakonna aseesimees Rein Järvelill avaldas 22. mai Pärnu Postimehes artikli "Keskerakonda pole olemas". Minnes koalitsiooni Reformierakonnaga, olevat Keskerakond omaenda ideoloogiast loobunud ja asunud jõuliselt ellu viima reformikatele omast neoliberaalset majanduspoliitikat. Järvelillest võib aru saada, et nüüd on Keskerakond justnagu Reformierakond nr 2, et peale vana nime pole temas enam midagi keskerakondlikku.

Konkureerivate erakondade juhid ja propagandistid on Keskerakonnale alati igasuguseid koledusi pähe määrinud. Järvelille kaebus pole kaugeltki kõige hullem.

Poliitilised pähemäärimised

Kui Keskerakond tuli Riigikogu valimistele astmelise tulumaksu loosungiga, kuulutati see Eesti rikaste inimeste hävitamise sooviks. Keskerakondlasi kujutati bolshevikena, kes võimule saades kohe võtavad rikastelt kogu vara ja jagavad selle vaestele. Ja need rikkurid, kes välismaale ei põgene, saadetakse veel Siberissegi.
Eesti rahva enamus pole säärast laimu kunagi uskunud ja praegu teab ka iga seaduskuulekas rikkur, et keskerakondlastest rahandusministri ja majandus- ning teedeministri võimu ajal võib ta rahulikult magada.
Võim ei võta tema vara ja astmeline tulumaks on uute valimisteni külmutatud.
Mitte väiksema jõhkrusega püüti Keskerakonnale pähe määrida soovi ühendada Eesti SRÜga ning mitte lasta teda Euroopa Liitu ja NATOsse.
Koalitsioonilepe näitab, et Keskerakond on nii Euroopa Liidu kui NATO kindel pooldaja. Veel enamgi: on tõenäoline, et sissemarss NATOsse toimub keskerakondlasest kaitseministri juhtimisel.

Eelarvestrateegia pole viisaastakuplaan

Olulise osa kriitikast suunab Järvelill "Riigi eelarvestrateegia aastateks 2003-2006" pihta, mille valitsus 14. mail põhiliselt heaks kiitis. Valitsus otsustas: "Ministeeriumidel, riigikantseleil, maavalitsustel ja põhiseaduslikel institutsioonidel juhinduda nimetatud eelarvestrateegiast 2003. aasta eelarvetaotluste koostamisel."
Järvelille artiklist võib jääda mulje, et kõnealune eelarvestrateegia on väga karm dokument, mis, nagu nõukogudeaegne viisaastakuplaan, paneb neljaks aastaks lõplikult paika kogu Eesti majandus- ja sotsiaalelu.
Tegemist on vaid orientiiriga, mis puudutab üksnes 2003. aasta eelarvet. Järgnevad eelarved ja strateegiad määrab see valitsus, mis tuleb võimule pärast 2003. aasta märtsikuus toimuvaid Riigikogu valimisi.
Kõnealust eelarvestrateegiat peab Järvelill neoliberaalseks, mis ei väärtusta piisavalt haridust ja sotsiaalpoliitikat. Kui hea või halb on heakskiidetud eelarvestrateegia, vajab muidugi uurimist ja hindamist.
Siinkohal tahaks öelda, et kolm aastat viisid Järvelill ja teised tublid Mõõdukad neoliberaalset eelarvepoliitikat koos koalitsioonipartneritega päevast päeva ellu. Järvelill uhkustab, et valitsuses olles Mõõdukad vastavale eelarvestrateegiale alla ei kirjutanud. Aga see on ju naljakas - alla ei kirjuta, aga ellu viid küll. Sööd ja salgad.

Poliitiline mõistuseabielu

Järvelille etteheited Keskerakonnale neoliberaalsuse osas on kohatud sellepärast, et Keskerakonna katse asuda kolmikliidu valitsuse neoliberaalsest poliitikast sotsiaalsema poliitika teele nurjasid Mõõdukad.
Pärast Mart Laari valitsuse lahkumist tegi Keskerakond Mõõdukatele ettepaneku moodustada koos uus valitsus, tõmmates kaasa ka Rahvaliidu. Mõõdukate nõustumisel saanuks ajada vägagi sotsiaalset sisepoliitikat.
Ent Mõõdukad andsid korvi, tuues ettekäändeks, et pakkumine polevat olnud siiras. Et üksinda valitsuse moodustamiseks Keskerakonnal hääli ei jätkunud, aga isolatsioonist oli vaja välja tulla, sõlmiti kokkulepe Reformierakonnaga.
Muidugi oli Reformierakonna programm Keskerakonna omast kaugemal kui Mõõdukate oma, aga asjast saadi üle. Nagu paljud poliitikud on maininud, sõlmiti mõistuseabielu. Kallase valitsus tegutseb vaid aasta ja pärast Riigikogu uue koosseisu valimisi paistab, mis saab edasi.
Järvelille ühest pikast lausest võib aru saada, et praegust valitsust juhib Edgar Savisaar, sest ta on koalitsiooninõukogu esimees. Kas eelmist valitsust juhtis siis Andres Tarand, tema oli ju kolmikkoalitsiooni nõukogu esimees?
Kui Tarand juhtis, kantseldas ja õpetas Laari, peaks tema ka kõigi Laari valitsuse pattude eest vastutama. Olen veendunud, et valitsusi juhivad peaministrid ning koalitsiooninõukogude esimehed on vaid vahekohtunikud ja mõnikord kaasvastutajad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)