Peame teadma poliitilise võitluse piiri

Kuulun Keskerakonda 2005. aastast ja sellest ajast pean erakonnakaaslasi oma meeskonnaks, kaasvõitlejateks, perekonnaks.

Nõustun, et kõikjal võib ette tulla arusaamatusi ja erimeelsusi. Inimesed pole võimelised ega peagi asjadest alati ühtmoodi aru saama, sest ühesuguseid inimesi pole olemas. Siiski on ühes perekonnas reeglid ja see punane joon, kust üle ei astuta. Just selle piiri, kus puudub usaldatavaks perekonnaliikmeks tagasi tuleku võimalus, on alles 2008. aasta aprillis Reformierakonna Keskerakonna vastu vahetanud Tallinna Nõmme linnaosa vanem Erki Korp kahetsusväärselt ületanud.

Piinlik ja kurb

Ma ei peatu pikalt eelmainitu sulest tulnud halvustaval artiklil 1. veebruari Kesknädalas (Erki Korp, „Aukohus saab teha oma otsuseid, kui on oma töö teinud uurimisorganid"), sest nõmmelasena oli mul seda lugedes piinlik kõigi nende 2614 valija ees, kes mind viimastel kohalikel valimistel toetasid. Kurb, aga mis teha. Inimesed ja arusaamad on erinevad ning kõigil on õigus oma mõtete välja ütlemiseks. Lõpliku hinnangu annavad poliitiku käitumisele tema valijad.

Aga mõistmine saab otsa siis, kui su meeskonna liige on esitanud prefektuurile valekaebuse erakonna kolme liikme peale (Roman Rochmann, Monica Rand, Rainer Vakra). See on punane joon, kust üle astumine on lubamatu. Kinnitan veelkord, et kõnesoleva juhtumiga puudus minul kui linnaosavanemal seos.

Siiski jääb mulle täielikult arusaamatuks, et ajal, mil me mõistame hukka jõustruktuuride ebaproportsionaalse tegevuse Keskerakonna vastu, on mõned selle erakonna liikmetest linnajuhid asunud käituma hoopis vastupidi. Selline käitumine kahjustab ka erakonna mainet, seades nii terve erakonna kui ka selle kolm liiget avalikkuse ees põhjendamatult halba valgusesse.

Lugedes Kesknädalast Erki Korpi põhjendusi, hakkas rumalatest väidetest pea ringi käima. Toon vaid mõne näite.

Kaasatud ajakirjanikud ja politseiametnikud

Väidetavalt toimus infoleke. Kellelegi pole uudis, et ajakirjanikud linna ametlike kirjade registrit igapäevaselt jälgivad. Aga nemad näevad selliste avalduste puhul vaid pealkirju. Ja nüüd oleneb, kuidas küsimustele vastata. Härra Korp vastas klassikirjandiga teemal, kuidas enne teda oli kõik halvasti ja alles nüüd on hakanud Nõmmel päike paistma. Kas seda saab nimetada infolekkeks?

Teiseks väide, et selle sisutühja avalduse palusid teha politseiametnikud. Sama avaldust oli ta püüdnud tulutult pähe määrida linna sisekontrollile. Aga hoopis rohkem paneb muretsema, et meie hulgas on linnajuht, kes täna kirjutab pahatahtlikke väljamõeldisi Monica Ranna ja Rainer Vakra kohta. Homme võib-olla lähevad nooled järgmiste erakonnakaaslaste suunas? Mina olen koostööks uurimisorganitega avatud ja teen endast kõik oleneva, et õiglus võimalikult ruttu taastada.

Juhtunu teeb murelikuks

Õhku jääb ainult üks küsimus. Huvitav, kas Keskerakonnas sisevaenu õhutamine on Erki Korpi salaoperatsioon koos reformioravatega või on mees selle eesmärgiga lausa Kaitsepolitsei enda poolt meie erakonda susitud? Loodame, et Keskerakond suudab sellest õppida ja eraldada terad sõkaldest.

Keskerakondlasena ja nõmmekana teeb juhtunu mind murelikuks. Ma ei saa seda olukorda vaikides pealt vaadata. Ajal, mil avalikkus loodab, et Keskerakond oleks Reformierakonna üliliberaalsele poliitikale tasakaalustav jõud, tegeleb mõni valitud poliitik oma isiklike väikeste võimumängudega ja ego rahuldamisega. Inimeste heaolule orienteeritud poliitik tõestab oma pädevust valitud kohale tegudega, mitte aga eelkäijate ja konkurentide vastu suunatud laimuga.

RAINER VAKRA, Riigikogu liige, Nõmme linnaosavanem 2005-2011

Jaga |