Jätke Tõnismäe mälestusmärk rahule!

Villem Kelgo,      07. märts 2007


Mu vanem vend mobiliseeriti 1941. aastal Venemaale, kaks järgmist venda 1944. aastal Saksa sõjaväkke. Keegi neist ei tulnud sõjast tagasi. Minu jaoks on see leinava sõduri pronkskuju mälestusmärgiks vendadele, aga samuti kõigile neile, kelle elutee lõppes töölaagrites, Velikije Luki all, Kuramaal, Sinimägedes või „Tshehhi põrgus". Nad olid noored, kelle elu jäi elamata, sest sõdur ei saanud valida oma saatust.

See monument on mälestusmärk Eesti meestele, kelle hauakohta me ei tea. Kõigile, olenemata rahvusest ja mundri värvist.

Ainult rumalad ja halvastikasvatatud jätkavad ilkumist Pronkssõduri ümber. Ei maksa oma minevikku maha pesta langenute verega ega oma olematuid aateid tõestada surnuid mõnitades.
Mäletan hästi aega, kui hävitati Vabadussõja mälestusmärke. Tollased lõhkujad olid häbelikud, tegid seda öösiti ja vaikselt. Tänased on palju jultunumad.

Loodan, et uus Riigikogu ja valitsus lõpetavad poliitilise palagani Tõnismäel ning käsitlevad meie ajalugu ausamalt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (62)