![]() Hüsteeriline kampaania taliolümpia ümberLEO MÜRKHEIN, 19. veebruar 2014Päevast päeva ja kuust kuusse oleme pidanud juba pikka aega tundma, kuidas meile surutakse ringhäälingust ja trükimeediast peale infot pühamast pühama suure spordisündmuse - olümpiamängude - ettevalmistustega seoses. Progresseeruvas tempos on käinud mingi finantsparanoia: mäherdused rahasummad! kui kohutav korruptsioon! täieline „pardakk"! jne jne. Ja, huvitav-huvitav, kõige selle põhjustajad olevat ikka ei muud kui Putini lähikondlased ja sõbrad!
Samas aga on kentsakas mõelda, et kogu see südamevalutamine käib naaberriigi rahade ümber. Mis see meie asi on?! Nagu seegi, millisel viisil ja kombel on ettevalmistustöid konkreetselt korraldatud. Seda puhtalt (pigem küll - mustalt) poliitilist retoorikat levitavad meie ajakirjanikud, kes tõenäoliselt ei tee seda omaalgatuslikult, vaid kellele tööandjad on sõnaselgelt „soovitanud" tarnida palju soovitavalt hästi mustatoonilisi „sõnumeid" taliolümpiaks valmistumise kohta. Seda pakkusid isegi olümpiamängude avamispäeval näiteks Linnalehes ja Aktuaalses Kaameras peaaegu teineteiselt kopeeritult Hannes Rumm ja Krister Paris. Millest küll see suisa maniakaalne hüsteeria, mida on pakutud välja kui hella hoolitsust Vene maksumaksjate pärast? Vähemasti olümpiapäevadel võiks toimida loosung „Kõik olümpia heaks! Olümpiamängud on kõigi jaoks!". See üllas üritus peaks sundima end talitsema meiegi „pistrikajakirjanikke". Nüüd on viimastelgi ajukääbikutel teada, milliseid summasid on kulutatud terrorismivastastesse meetmetesse. See delikaatne teema on olnud suhteliselt tabu kõigi puhul, välja arvatud Venemaa. Üksnes kultuurivaldkonnas on suudetud toonitada positiivsete suhtluslahenduste vajadust. Ikka veel toetutakse nii mõnegi Eesti juhtorganite esindajate poolt välja hüütud trafaretsetele loosungitele ideoloogilistest tõekspidamistest, maailmavaatelistest erisustest. Ja ikka kategoorilise retoorika vaimus - vaagimata vaidlust vajavaid teemasid, lausa väikluseni laskuva arrogantsi saatel. Ja ikka eelkõige vaid rahade jm mittesportliku ümber! Omaenda vaese riigi raha jätkub meil jagada väljapoole oma riigi piire kuhu iganes ja kellele iganes, aga meie meedia hurjutab (pehmelt öeldes!) naaberriigi rahade kulutamist selles rikkas riigis endas. Sellega seoses kultiveeritav iroonia on kui sool olümpiaideaale austava inimese hingehaavadele. Jäägem vähemasti olümpiapäevadel tolerantseks - ikkagi kaunis ja meeliköitev aeg! Ja ärgu võrdsustatagu russofoobiat isamaalise aatelisusega, mis on määratud „äraostmatute" naiivsetele toetajatele! LEO MÜRKHEIN, Tallinn
Viimati muudetud: 19.02.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |