Nädal Euroopa Parlamendis

Euroopa Ülemkogu arutelu

15. ja 16. oktoobril oli Brüsselis koos Euroopa ?lemkogu. Seekordsel täiskoguistungil andsid sellest EP saadikutele ülevaate EN eesistuja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja EK president José Manuel Barroso.

Nicolas Sarkozy peatus oma kõnes sellistel teemadel nagu Gruusia ja Venemaa konflikt ning EL sammud selle lahendamisel, maailma finants- ja majanduskriis, kliimamuutused ja EL energiapoliitika, EL reformimine. Kõneldes Venemaa–Gruusia sõjast tõi ta esile Euroopa kiire reageerimise Venemaa ebaproportsionaalsele reaktsioonile Gruusias. Ta rõhutas, et Euroopa peab läbi suruma oma rahusõnumi sellistes olukordades tulevikuski. Sarkozy lisas, et, jäädes küll Venemaaga erimeelsustele olemasolevate probleemide osas, ei ole Euroopal tervikuna vaja Venemaaga vastandumist.

Finantskriisil peatudes oli Sarkozy sõnul kõige olulisem see, "kuidas me saame selle kordumist ära hoida". Ta ütles, et tuli ÜRO Peaassambleel välja uue üleilmse finantssüsteemi väljatöötamise töörühma moodustamise ettepanekuga, eesmärgiks luua uus kaasaegne finantsmudel. Tema sõnul on oluline, et Euroopa oleks suuteline 21. sajandi maailmas kaasa rääkima kriiside lahendamisel. Sarkozy toonitas, et finantskriisile järgneb üldjuhul majanduskriis, ja rõhutas ka siin ühise tegutsemise vajadust. Ta leidis, et "eurotsoon ei saa jätkata ilma selge majandusjuhtimiseta" ning et Euroopa Keskpank peab saama arutada majandusküsimusi valitsuste tasemel.

 Kliimamuutustest kõneldes ütles Sarkozy, et need ei kao iseenesest, ning seetõttu ei tohi paketist loobuda finantskriisi ettekäändeks tuues. "Kui Euroopa ei täida oma kohustusi, siis ei tee seda ka keegi teine meie eest," rõhutas ta. Sarkozy nentis, et kriisid on näidanud Euroopa-poolse kiire, jõulise ja ühtse reageerimise vajadust, mistõttu tuleb institutsionaalse reformiga jätkata. Ta avaldas lootust, et detsembris leitakse lahendus Lissaboni lepinguga seotud patiseisule.

 José Manuel Barroso leidis samuti, et Euroopa peab oma tegevuses olema ühtne, ning seda ka majanduskriisi puhul. Ta rõhutas, et iga võimalust tuleb ära kasutada toetamaks ELi majandust.

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted

Järjekordne EL–Venemaa tippkohtumine leiab aset 14. novembril Nice'is. Sellest tulenevalt arutas EP Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid.

EK välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldner märkis oma kõnes, et ELi ja Venemaa suhted on muutunud väga keeruliseks – on terve rida ühiseid huvisid ja tegevusi, kuid teisalt on Venemaa ja Gruusia vahel konflikt. Ta leidis, et seetõttu tuleb analüüsida EL-i ja Venemaa suhteid, seda ka majandusvinklist vaadatuna, ning neid vajadusel revideerida.

EN esindaja, Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär Jean-Pierre Joyet märkis, et läbirääkimised on arenemas, ent samas on Venemaa ja Gruusia konflikt olulise tähtsusega. Ta rõhutas, et Euroopa Liidul on Venemaad vaja sama palju kui Venemaal Euroopa Liitu. Joyet sõnul arutatakse toimuval tippkohtumisel Vene–Gruusia suhteid, majanduskriisi, energeetika ning välissuhetega seonduvat. "Venemaal tuleb lasta areneda koos meiega," leidis Prantsusmaa esindaja.

Järgnenud fraktsioonide esindajate kõnevoorus leiti samuti, et suhetes Venemaaga on oluline partnerlus, kuid EL-il tuleb olla kriitiliseks partneriks. Lahendusi on vaja Gruusiaga seotud probleemidele, samuti massihävitusrelvade leviku tõkestamisele, Kyoto protokollile ja finantskriisiga seonduvale.

Laste kaitsmine interneti kasutamisel

Euroopa noored on agarad internetikasutajad – Eurobaromeetri andmetel kasutab 74% noortest vanuses 12–15 aastat internetti vähemalt kolm tundi päevas.

Olukorras, kus uued tehnoloogiad muutuvad üha laiemalt kättesaadavaks ja laste arvutikasutamisoskus kasvab, on lastel üha suurem risk kokku puutuda selliste ebaseadusliku sisu ja kahjuliku käitumisega nagu ahistamine, lapsporno, seksuaalsuhte eesmärgil kontaktiotsimine võrgukeskkonnas, kiusamine ja rassistlike materjalide levitamine.

Internet Watch Foundationi andmetel on laste kuritarvitamine internetis kasvanud ainuüksi paari viimase aasta jooksul 16%. Interpoli andmetel lisandub igal aastal 500 000 uut algupärast lapspornokujutist ja sisaldab 550 000 kujutist 20 000 lapse kuritarvitamisest, kellest vaid 500 on tuvastatud ja päästetud 2001. aastast alates.

Kuna Euroopa noored ei ole alati teadlikud internetiga seotud ohtudest, siis on EK teinud ettepaneku vastu võtta "Turvalisema Interneti programm", mille raames keskendutakse Internetti jt uusi tehnoloogiaid kasutavate laste kaitsmisele.

Programmi eesmärgiks on vähendada ebaseaduslikku infosisu ja piirata kahjulikku käitumist võrgukeskkonnas, propageerida turvalisemat võrgukeskkonda, tagada üldsuse teadlikkus ja luua teadmistebaas selle kohta, kuidas lapsed kasutavad uusi tehnoloogiaid ning millist mõju need lastele avaldavad ja millised on sellega seonduvad ohud. Programm, mille  eelarve on 55 miljonit eurot, hõlmab aastaid 2009–2013. Loodetavasti saavad sellest algatusest kasu ka Eesti lapsed.

Kiideti heaks renditöö direktiivi eelnõu

EP arutas peale kuueaastast vaheaega uuesti renditöö direktiivi eelnõu, millele sel istungjärgul anti lõplik heakskiit.  Euroopa Liidu (EL) põhiõiguste harta artikkel 31 sätestab, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning õigus maksimaalse tööaja piirangule, igapäevastele ja iganädalastele puhkeaegadele ning iga-aastasele palgalisele puhkusele.

Kahjuks ei järgita neid põhiõigusi täna Euroopas mitte just kõigi töövormide puhul. Renditöö on üha laienev töövõtuvorm, mida möödunud aastal kasutas 3,4 miljonit inimest. Selle sektori käibeks oli 15 miljardit eurot, renditöö maht on suurenenud võrreldes eelnevate aastatega 60%. Täna on renditöötajate kaitse tagatud liikmesriikide õigusloomes väga erineval tasemel, kuid  mõnes riigis puudub see üldse.

2002. aastal esitatud direktiivi esialgse eelnõu kohaselt  oleks nn ajutiste töötajate (renditöötajate) ning ettevõttes alaliselt töötavate töötajate töölepinguga võrdse kohtlemise põhimõte puudutanud vaid neid ajutisi töötajaid, kes võetakse ettevõttesse tööle rohkem kui kuueks nädalaks. Erandi oleks võinud teha vaid kollektiivlepingutes vastava regulatsiooni olemasolul.

EP ei olnud tollal sellise lähenemisega nõus, nõudes, et võrdse kohtlemise põhimõtet hakataks rakendama esimesest päevast. Eelnevast tulenevalt tegi EP direktiivi eelnõusse esimese lugemise käigus mitmeid muudatusettepanekuid, mis tagaksid võrdse kohtlemise peamiste  töötingimuste osas (s.t tööaeg, ületunnitöö, vaheajad, puhkeaeg, öötöö, pühad ja riigipühad,  töötasu).

Kahjuks võttis tehtud muudatuste EN-poolne aktsepteerimine aega kuus aastat. EP heakskiidetud direktiiviga jõustatavad normid aitavad  Euroopa-üleselt tagada renditöötajatele vähemalt miinimumtasemel põhikaitse ning välistavad renditöövormi kasutavate töötajate diskrimineerimise võrreldes teiste töövormidega.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmena arvan, et selle direktiivi vastuvõtmine on vägagi oluline situatsioonis, kus mitte kõik tööturud ei ole täna veel avatud igale liikmesriigile, mistõttu nende riikide töötajaid kasutatakse renditööl ära, eirates võrdseid õigusi nt. sotsiaalkindlustusele, tervisekaitsele, tööohutusele jne.

Loodetavasti saame peale nimetatud direktiivi vastuvõtmist juba hiljemalt kolme  aasta pärast (ülevõtmisaeg) ka nende liikmesriikide puhul, kus täna puuduvad siseriiklikus õigusloomes renditööd käsitlevad regulatsioonid, rääkida renditöötajate kaitsest ja võrdsest kohtlemisest ning rendiagentuuride läbipaistvast tegevusraamistikust.

Kollektiivlepingutega seotud väljakutsed

Euroopa Kohtu otsusele vastuseks esitatud EP omaalgatusliku raporti "Kollektiivlepingutega seotud väljakutsed EL-is" arutelul leiti, et ehkki teenuste osutamise vabadus on üks EL-i nurgakividest, tuleb seda tasakaalustada asutamislepingutes sätestatud põhiõiguste ja sotsiaalsete eesmärkidega.

Parlamendis toimunud arutelu käigus leiti, et töötajate lähetamise direktiivi õiguslikku alust tuleks laiendada ja lisada sinna viide töötajate vabale liikumisele. Samuti tuleks direktiiv läbi vaadata eelkõige järgmistes küsimustes: kohaldatavad töötingimused, palgad, töötajate võrdne kohtlemine teenuste vaba liikumise raames, erinevate töömudelite austamine ja lähetuse kestus.

Arutelul peatuti ka nn riiulifirmadel. Nimelt otsustati, et nii liikmesriigid kui ka EK peaksid rakendama meetmeid kuritarvituste, eriti nn riiulifirmade tegevuse vastu võitlemiseks.

Arvan, et antud EP omaalgatuslik raport oli tasakaalust väljas ja suunatud protektsionismi eelistamisele. Seadmata kahtluse alla streigiõigust, olen veendunud, et sellega ei tohi liiale minna ja seada löögi alla teenuste osutaja konkurentsivõimet (Läti firma "Laval" töö blokeerimine lõppes pankrotiga, Viking Line'i töö blokeerimine tõi firmale suuri kahjusid, kuid võite töötajale aga kaheldavalt).

Ravimite müügilubade tingimuste muutmine

Tehnoloogia edusammud ja uued teaduslikud andmed pakuvad võimalust olemasolevate ravimite parandamiseks. Iga muudatus ravimitootmisprotsessis või ravinäidustustes, samuti tootva firma nime või aadressi muudatus tingis sellest teavitamise. Nii näiteks peab suur ravimifirma esitama aastas ca 19 000 teatist.

Praegu antakse 80% ravimite puhul müügiluba riikliku menetluse kaudu. Siseriiklike müügilubade väljastamisele kehtivad samad reguleerivad nõuded, mis kehtivad  Euroopa tasandi menetluste kaudu antud müügilubade suhtes, kuid müügilubade muudatusi reguleerivad nõuded ei ole  veel üle Euroopa ühtlustatud. Pädevatel asutustel ja ravimifirmadel lasub põhjendamatu halduskoormus, mis lõppkokkuvõttes muudab ravimid kallimaks.

Direktiivi eesmärgiks on lihtsustada ravimimüügilubade muudatuste süsteemi selliselt, et kõikjal Euroopas kehtiksid samad muudatuste hindamise, heakskiitmise, haldamise ja järelevalve kriteeriumid ning taotlus ravimi müügiloale esitatakse vaid ühes riigis. Nii patsiendi kui ka ravimifirma seisukohast on direktiiv oluline. Direktiiv ei käsitle homöopaatilisi ja traditsioonilisi taimseid ravimeid, mille puhul kohaldatakse lihtsustatud registreerimismenetlust.

Euroopa lennujaamadesse võivad ilmuda kõikepaljastavad skannerid

EP võttis vastu resolutsiooni lennundusjulgestuse vahendite ja kehaskannerite mõju kohta inimõigustele, privaatsusele, inimväärikusele ja andmekaitsele. Kui praegu piirdub tavaline lennujaama-turvakontroll jakkide-pintsakute seljast ja kingade jalast võtmisega ning püksirihma väljakiskumisega, siis tulevikus võib juhtuda nii, et  teil tuleb astuda röntgeniaparaadi ette, mis skannib keha kujutise täies pikkuses ja ilus – ilma riieteta – turvatöötaja ette ekraanile.

Tegemist oli EK algatusega terrorismi vastu võitlemisel, mis muudaks lennujaamade turvakontrolli kiiremaks ja tagaks lennureisijatele suurema ohutuse. Saadikud leidsid, et tegemist ei ole pelgalt tehnilise turvakontrolli meetmega, vaid mõjuga inimeste õigustele privaatsusele, andmekaitsele ja inimväärikusele. Vastuvõetud resolutsioonis kinnitatakse, et lennureisijate inimõiguste ja igaühe väärikuse kaitsmiseks peavad antud turvameetmega kaasnema ka tugevad ja asjakohased kaitsemeetmed. Parlamendi protestid mõjutasid EK oma esialgset kava läbi vaatama.

EP on seisukohal, et otsuse tegemiseks puudub oluline teave ja nõudis EK-lt:

1. põhiõigustele avaldatava mõju hindamise läbiviimist;

2. teadusliku ja meditsiinilise hinnangu teostamist võimalike mõjude kohta tervisele;

3. Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamust;

4. majanduslike ja äriliste mõjude hindamist ning tasuvusanalüüsi.

Praegu katsetatakse selliseid turvaskannereid Austraalias Melbourne'i, Sydney ja Adelaide'i lennujaamas. Hirmutavam on aga see, et omamata hinnangut selle tehnoloogia mõjust inimeste tervisele, privaatsusele, andmekaitsele ja inimväärikusele on see skannerisüsteem juba kasutusel ka Londoni Heathrow' lennujaamas.

Holodomor'i mälestamine. Suur näljahäda Ukrainas (1932-1933)

Kolmapäeva hilisõhtul arutasime EK avaldust „Holodomor'i mälestamine, suur näljahäda Ukrainas (1932–1933)“. Tegemist oli ühe suurima stalinistliku inimsusevastase kuriteoga Ukraina rahva vastu. EP-s toimunud arutelude käigus nõuti taaskord stalinistlike kuritegude hukkamõistmist. Loomulikult võtsid sel teemal eriti aktiivselt sõna Ida-Euroopast pärit saadikud. Kindlasti on niisugune arutamine EP-s sammuks stalinistlikelike kuritegude hukkamõistmise suunas.

EP filmiauhinna Lux väljakuulutamine

Teist aastat kuulutas EP president Hans-Gert Pöttering välja filmiauhinna Lux (ld valgus) võidufilmi. Filmiauhinna eesmärk on tutvustada Euroopa ehitamise protsessi ning edendada Euroopa riikie filmide levikut Euroopa Liidus. Finalistid valiti välja 10 filmist koosnenud valiknimekirjast, mille omakorda pani kokku 17-liikmeline Euroopa filmiekspertide grupp. Valiknimekirja kuulus ka Eesti film "Sügisball" (režissöör Veiko Õunpuu).

Finaalis jäid kandideerima Saksamaa ja Ungari koostöös valminud režissöör Kornél Mundruczó film "Delta", Belgia, ?hendkuningriigi, Prantsusmaa ja Itaalia koostöös valminud režissööride Jean-Pierre Dardenne'i ja Luc Dardi film "Le silence de Lorna" ("Lorna vaikimine") ning Tšehhi Vabariigis valminud režissööride Miroslav Janeki ja Pavel Kouteck? film "Obcan Havel" ("Kodanik Havel").

Teise Luxi filmiauhinna nominendiks valisid EP saadikud seekord filmi "Le silence de Lorna" ("Lorna vaikimine"), mis kõneleb Albaaniast pärit noorest naisest, kes elab Belgias ning kellest saab kaasosaline kuritegelikus plaanis, sest tema unistuseks on avada koos oma sõbraga Belgias söögikoht.

EP tellib võidufilmi subtiitrite tõlkimise Euroopa Liidu 23 ametlikku keelde.

Catherine Ashton – Euroopa Komisjoni väliskaubanduse volinik

EP kiitis seekordsel täiskoguistungil heaks Catherine Ashtoni nimetamise Peter Mandelson asemel uueks EK väliskaubandusvolinikuks. Eelmine kaubandusvolinik Peter Mandelson lahkus, et asuda ametisse Ühendkuningriigi majandus-, ettevõtlus- ja õigusreformi ministrina.

Catherine Margaret Ashton, paruness Ashton of Upholland oli enne EK väliskaubandusvolinikuks saamist Ühendkuningriigi parlamendi ülemkoja leiboristist liige, ülemkoja juht ja valitsusnõukogu lordpresident Gordon Browni esimeses valitsuses 2007. aasta juunis.

Ta on saanud majandusalase hariduse ning tal on väga suur EL-i õigusalaste ja siseküsimustega tegelemine kogemus tulenevalt  oma eelmistest ametikohtadest.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |