Kuidas skandaale summutatakse

Ajakirjanik Toomas Kümmel on mitmeid aastaid VEB-fondi rahaasju uurides leidnud, et need pole olnud puhtad - tehtud on kahtlasi tehinguid. Praegune Eesti Panga president oli koguni sunnitud esinema rahva ees vabandusega ja avalikustama panga dokumente, sest kahtlaste pangatoimingutega on seotud olnud endised Eesti Panga presidendid. Nüüd ongi algatatud VEB-fondi tehingute ametlikku uurimist, mis selgitaks Vnešekonombank'is olnud Eesti ettevõtete raha kantimist, samuti ka 10 miljoni dollari kadumist Eesti Pangast.

Eks see skandaal heida varju Reformierakonna juhtfiguuridele ja partei maine on nüüd langenud äärmiselt madalale. See võib kujuneda erakonnale surmahoobiks.

Nüüd ongi Reformierakonna juhid palavikuliselt otsimas väljapääsu sellest olukorrast. Üheks väljapääsuks oleks süüdistada Keskerakonda milleski vääritus teos, et suunata avalikkuse tähelepanu sellele erakonnale. Lõpuks leitigi, et jälle on selleks võimalik kasutada „vene kaarti". Nimelt oli Keskerakonda kuuluv riigikoguliige Yana Toom andnud Vene ajakirjanikule intervjuu, milles nimetanud eesti rahvast ja eesti keelt väljasurevaks. Siit oligi võimalik välja imeda suur skandaal, sest niisugune hinnang kindlasti solvaks endast heal arvamusel eestlasi.

Nii paisatigi uus skandaal meediasse ja võimendati seda igakülgselt, ikka selleks, et rahvas unustaks VEB-fondi.

Koolikeel tüliõunaks

Yana Toom on juba kaua võidelnud selle eest, et Eesti vene koolides ei mindaks täielikult üle eestikeelsele õppele. Eesti keele vastu ta pole, kuid paljude erialaainete võõras keeles õppimine on tema hinnangul keeruline ja õpilane ei suuda õppeainet korralikult omandada. Eesti keele õpetamine tulnuks sisse viia juba lasteaedades, sest lapsed õpivad mängides teise keele selgeks kõige kiiremini. Alles siis võiks ka mitte-eesti koolides rakendada täielikku eestikeelset õpet.

Siiani on Eesti valitsus keeldunud Yana Toomi taotlusi rahuldamast -- neid seostatakse vene šovinismiga. Tema vastu on alustatud laimukampaaniat. Asi läks isegi nii kaugele, et riigikogulane Juku-Kalle Raid ähvardas talle kuuli pähe lasta. Kas selline on ühe kultuurse inimese käitumine demokraatlikus riigis, kus igaüks võib oma arvamust avaldada, kus pooldatakse samasooliste abielu jne?! Paraku ei taunitud sellist käitumist Riigikogus. (Ei taunitud isegi siis, kui Juku-Kalle tegi üleskutse „ahju saata" endised kommunistid, „kommarid". Isegi leiti vabandus: see olevat kõigest „kõnekäänd"!)

Niimoodi ongi Eestis kasvatatud vastastikust vihkamisvaimu. Sest ega need, keda solvataks, võlgu jää, ja nii võibki lugeda venekeelsest Delfist eestlasi vihkavaid kirjapanekuid.

Kelle ja mille huvides?

Kellele selline rahvastevahelise vaenu õhutamine kasu toob? Eks neile, kes loodavad eelseisvatel valimistel ära lõigata eestlaste toetust Keskerakonnale, keda toetavad ka paljud venelased.

Pronksiöö oli teatud isikute poolt provotseeritud. Juba aasta enne seda avaldasin artikli, kus tõestasin, et see, kes teisaldab Pronksmehe, võidab valimistel eestlaste hääli ja samas kaotab venelaste toetuse. Ju siis teatud poliitikud tabasid ära võimaluse oma populaarsust tõsta, ja nii viidigi läbi see Pronksiöö. Nüüd on jälle „vene kaart" mängu toodud. Kas tahetakse integratsioonipoliitika täiesti karile ajada?

Yana Toom väljendas vaid seda, mille üle on muret tundnud juba pikka aega meie haritlased ja ka mõned niisugused poliitikud nagu Margus Tsahkna, kes ütles täpselt samuti, et eestlased ja eesti keel on hääbumas. Kuid hoiatustele pole pööratud tähelepanu -- hoiatajad olid ju „punaprofessorid" ning Tsahkna alles nooruke, pealegi veel koalitsioonipartner. Kahtlemata Yana Toom tegi eestlastele head; nüüd nood mõistavad, et olukord on ikkagi tõesti tõsine.

Kui jätkub senine eestlaste väljaränne, sest Eestis pole tööd ja palgad pole inimväärsed, siis see rahvas hääbub. Kui noored õpivad agaralt inglise keelt ja lauluvõistlustel ei kuulegi enam eesti keelt, siis hakkab eesti keel kaduma. Eestis müüdavatel elektroonikakaupadel on vaid võõrkeelsed instruktsioonid; eestikeelsed puuduvad, neid võib saada ainult siis, kui ähvardad tarbijakaitsega. Kuulda on olnud, et isegi Tartu Ülikoolis tahetavat teha õppekeeleks English.

Yana Toomi hinnang oli tõene, kuid seda sai kurjasti ära kasutada -- VEB-fondi skandaalilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks, aga samuti valimiskampaanias. Ka mahendas selline vahejuhtum Eesti ajalugu uutmoodi, mitterahvuslikult tõlgendava teadusraamatu ilmumise ümber paisuvat ärevust.

Kahjuks on „vene kaart" Eestis jätkuvalt trumbiks, kui on vaja poliitikas midagi saavutada.

VÄINO PÄRNPUU

Jaga |