Nädala juubilar JAAN RAUDMA 150

Üheks dramaatilisemaks perioodiks Jaan Raudma elus oli 1919. aasta. Ta oli „Postimehe“ toimetuse liige ja ärijuht ning jäi enamlaste lühiajalise võimu ajal Tartus praktiliselt üksinda ajalehe elu korraldama, päästes nii ka toimetuse varad. Nii sattus ta punavõimuga vastuollu, kuid tänu juhusele pääses massimõrvast Krediitkassa keldris (14. jaanuaril 1919).

Iseseisvunud Eestis oli Jaan Raudma Eesti–Läti piirikomisjoni liige. Sellele positsioonile saamisele aitasid kaasa kohalike olude tundmine ja läti keele oskus. Riigi lõunapiiril lahendas ta mitmeid probleeme, millest oli tingitud ka tema hüüdnimi – Piirionu. Seda kõike kirjutas 1937. aastal ajaleht „Uus Eesti“ Jaan Randma 70. sünnipäeva puhul. Juubeliartiklid ilmusid ka mitmes muus toonases Eesti ajalehes.

Jaan Raudma (aastani 1935: Jaan Pommer) sündis taluperemehe pojana 12. novembril 1876 Sikkal, Sooru mõisas, Luke kihelkonnas. Ta lõpetas kreiskooli, kuid ülikooli jäi astumata majanduslikel põhjustel. Elutee viis hoopis Venemaale mõisavalitsejana töötama. Eestis oli ta ametis vallakirjutajana Valga-, Tartu- ja Viljandimaal ning raamatupidajana Valga viinalaos. Küllap majandusvaldkonnas töötamine aitas loometöö kõrval tegelda ka ajakirjanduse kui ettevõtluse poolega – olla mitme ajalehe väljaandjaks.

Ajakirjanduslikku tööd alustas Jaan Raudma „Postimehes“, „Virulases“ ja „Sakalas“. Vikipeedia andmeil on ta teinud kaastööd naisteajakirjale „Linda“ ja Peterburis ilmunud nädalalehele „Virmaline“.

Valgas toimetas Jaan Raudma ajalehte „Rajalane“, mida väljaanne enesetutvustuses nimetas kõige loetavamaks leheks Lõuna-Eestis, ühtlasi ka erapooletuks ajaleheks, mis ei sõltu ühestki erakonnast.

Jaan Raudmal endal olid poliitilised vaated olemas – ajakirjandusest leiame teate tema kandideerimisest Valgas Rahvaerakonna nimekirjas (vt Postimees 1.12.1923).

Jaan Raudma on jälje jätnud ka huumoriajakirjandusse. 1920–1921 oli ta vastutav toimetaja ajakirjas „Porilombi Pargi Parm”; seda nimetati Valga naeru- ja naljahammaste iluleheks: teejuhiks kurbadele ja nukratele rõõmuriiki, õnnetutele õnnetaeva. Samuti oli ta Valgas ilmunud tõe-, nalja- ja pilkeajakirja „Helgid“ vastutav toimetaja ja väljaandja.

Ka Jaan Raudma kirjanduslik looming on suuresti Lõuna-Eesti-teemaline. Temalt on ilmunud raamatud: „Lühikesed jutud: Lõuna-Eesti lähemast ja kaugemast minevikust“ (1921), „Tuulemäe Ave Maria: jutt Sangaste kihelkonna Tõlliste walla elust Wene–Prantsuse sõjapäivilt 1812“ (1921), „Segased päevad: lugu rajaelu lähemast minewikust“ (1922), „Meie aja don Juanid: kinopildid raja linna elust“ (1923), „Pagari äpardused: jutt Walga linna minewikust“ (1923), „Sooru mõisa wanne: jutustus Eesti lõunaraja lähemast minewikust (1923), „Helme Tikste oru wiimne munk ja Tussi nõiatütar“ (1924), „Tuulemäe turistid“ (1926).

Ajalooainelisi romaane ilmus Jaan Raudmalt ka 1930. aastate lõpul. „Tuled jüriöös“ nimetati ajalehes ilmunud tutvustuses romaaniks muistsete eestlaste vabadusvõitlusest, kus näeme vanu eestlasi töötamas, armastamas. langemas oma aadete eest.

„Eesti Spordileht“ on tutvustanud romaani „Rootsi Raudpea kuningas Kaarel 12“, mis suuresti rahvapärimustele tuginedes jutustab Põhjasõja sündmustest Erastvere ja Hummuli lahingute järel.

Ajaloosse andis Jaan Raudma panuse ka sellisel moel, et annetas Keskarhiivile Walga alammaakohtu protokollid aastast 1795 ja Sooru mõisa rendilepingud.

Jaan Raudma surmadaatumi kohta andmed puuduvad.

Tema lapsed olid Linda Pommer ja Ilmar Raudma. Poeg sai tuntuks nii Eesti Vabariigis kui ka Välis-Eesti ringkondades – Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna lõpetanud Ilmar Raudma (1912–1951) töötas Riiklikus Propagandatalituses infoosakonna juhatajana ja pälvis president Konstantin Pätsilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 1944 põgenes ta Eestist, töötades Ameerika Ühendriikides sõjaväevalitsuse kohtuprokurörina. 1948. aastal siirdus Austraaliasse, kus tegutses hotellinduse alal ning oli ajalehe „Meie Kodu“ rajaja, vastutav ja tegevtoimetaja. Suri 1951.aastal leukeemiasse.

Jaan Raudma lapselapselaps ja Ilmar Raudma lapselaps on tänane Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

JAAN LUKAS

Jaga |