Jõuline majanduskasv 2017. aastal

 Enamikku valdkondi haaranud kasvusse panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk-järgult ka töötleva tööstuse panus.

Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.

 Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata tagasihoidlikule teisele kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9 protsenti. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aastakokkuvõttes vaid 1,8 protsenti.

Tugev tööturg

Peaminister Jüri Ratase sõnul näitab eelmise aasta 4,9-protsendine majanduskasv Eesti inimeste ja ettevõtete head tööd. Ta avaldas heameelt, et Eesti mullune majanduskasv oli tublisti suurem kui eelnevatel aastatel ning kiire kasv jätkus ka aasta lõpus.

„Majanduskasvu kiirenemine, mis ületas ka kõige optimistlikumad ootused, on hea uudis, ning sellesse panustamise eest väärivad tunnustust kõik meie ettevõtted ja töötajad,“ ütles peaminister. Tema sõnul on märkimisväärne, et majanduskasv oli mullu laiapõhjaline ning majanduse näitajad paranesid enamikus valdkondades. "Meile lisab kindlustunnet asjaolu, et paljudes majandusharudes suurenesid investeeringud, mida toetasid pärast mitmeaastast langust viimaks tõusule pööranud ettevõtete kasumid," lausus Ratas.

 Erilist rõõmu võib peaministri sõnul tunda selle üle, et Eesti tööturg on tugev – meie ettevõtted lõid eelmisel aastal hulgaliselt uusi töökohti: paljud inimesed leidsid endale töö ning vähenes palkade ebavõrdsus. „Inimlikult on mul hea meel näha, et kahanenud on pikaajaline töötus, mis on inimestele emotsionaalselt raske ja viib nad sageli ka vaesusse. Loomulikult väärib märkimist veel inimeste tööviljakuse kasv, mis on omakorda võimaldanud palkasid tõsta,“ ütles ta.

 Ratase sõnul tuleb nüüd pingutada, et Eesti majanduse areng jätkuks ja et kasv kujuneks võimalikult pikaajaliseks. "Oluline on, et Eesti majanduskasv oleks kaasav, looks võimalusi kõigile ühiskonna osadele ning jõuaks kõigi Eestimaa inimesteni. Suurema ühiskondliku võrdsusega kaasneb omakorda majanduse edasine areng," lisas peaminister.

AIVAR JARNE

Jaga |