Taavi Aas: toome liinidele 70 uut bussi!

Taavi Aas, küsime otse, kas Tallinna linnameedia oleks pidanud inimesi rohkem teavitama muutuvast ühistranspordi olukorrast? Praegu külvatakse meedias sõna otseses mõttes paanikat.

Teavitamine võiks alati parem olla. Mis puutub sellesse, et meedias paanikat võimendatakse, siis enamasti kostab autojuhtide hääl. Need inimesed, kes kasutavad ühistransporti ja saavad nüüdsest paremini liikuda, on rahul. Paraku on aga juba inimloomus selline, et kõva häält minnakse tegema alles siis, kui miski vastukarva tundub. Uue liikluskorraldusega rahul olevad inimesed lihtsalt ei kipu meedia vahendusel oma rõõmu väljendama.

Pahameel seostub-ei seostu mitte niivõrd tasuta ühistranspordiga, kui just uute bussiradade loomisega. Mis on bussiridade niivõrd suure ulatusega joonimise laiem eesmärk?

Ühistranspordi radade eesmärk on ühistranspordile linnaliikluses eelise andmine. Kuna ühistransporti kasutab enam inimesi, kui on autode kasutajaid, siis on kõikjal maailmas antud eelis just sellele transpordiliigile. Juba väga ammused uuringud näitavad, et Tallinnas peaks olema vähemalt 23,5 km ühistranspordi-radu. Aastatega on vajadus ühistranspordi eelistamiseks ainult süvenenud ja minu arvates oli viimane aeg minna üle tegudele.

Tallinn on osalenud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) Euroopa Liidu projektis Civitas SMILE, mille tulemusel hakati maha märkima esimesi bussiradasid ning loodi süsteem, mis aitas ühissõidukitel graafikus püsida. Sellest tööst tulid ka soovitused, kuhu veel bussiradu rajada.

Lisaks on TTÜ teadlaste poolt iga-aastaselt analüüsitud Tallinna liiklusvoogude muutusi, mis näitavad, et keskmine kiirus Tallinna tänavatel langeb tipptunnil aastas ca 2 km/h ja see suundumus on kestnud juba aastaid. Samuti kinnitab ühissõidukitele prioriteedisüsteemide rajamise vajadust see, et uuringute kohaselt on  2/3 kesklinna läbivast liiklusest transiitliiklus ühest linnaosast teise, ilma et sellel linna keskusega mingit pistmist oleks.

Aga miks on märgitud bussidele kaks rida küllaltki liiklustihedatel tänavatel? Kas ühest jääb väheks?

Need kaks ala, mille kohta väidetakse, et kõrvuti asetsevad kaks ühistranspordi rada, on tegelikult väga pikaajalised peatuste kohad. Niikaua, kui mina mäletan, on seal alati peatused olnud, nüüd nad ka vastavalt tähistati.

Mida on plaanis ette võtta nende inimestega, kes omaalgatuslikult joonivad bussiridu suvalistele tänavatele - kas siis nalja või pahameele pärast?

Liikluskorraldusvahendite omavoliline paigaldamine on kriminaalkorras karistatav ning nii käitunud inimestega tegeleb politsei. Ma loodan siiralt, et keegi niiviisi mõtlematult sellise teoga oma tulevikku ära ei riku.

Mida siis soovitate neile vihastele autojuhtidele, kes peavad ummikus istuma?

Autojuhtidel, nii ka minul, on mitu valikut. Esiteks, võiks kasutada ühistransporti. Teiseks, võiks kaaluda, kas teekond peab tingimata läbima kesklinna või saab mugavalt ümber selle sõita. Ja kolmandaks - kui juht ei soovi kasutada kaht esimest võimalust, kuid tahab autoga treppi sõita, siis tuleb paratamatult varuda kannatust.

Treppi sõitmisest rääkides - kui paljudes Euroopa suurlinnades saab üldse sõita autoga vanalinna ja seal ka parkida?

Mitte ainult vanalinnad, vaid terved kesklinnad on paljudes maades tavaliiklusele suletud. Mis puutub aga bussiradadesse, siis neid on näiteks Londonis ja Pariisis 300 kilomeetrit, meile lähimas pealinnas Helsingis 44 kilomeetrit. Ka Vilniuses on 20,5 kilomeetrit ühistranspordiradu.

Oletame, et osa kesklinna suunduvatest inimestest on nõus jätma oma autod äärelinna ja sõitma edasi ühistranspordiga. Kuidas on korraldatud parklatesüsteem?

Tallinnas on olemas „pargi ja reisi"-parklasüsteem, mille kohta saab infot Tallinna kodulehelt. Muide, need parklad on turvalisuse huvides varustatud ka kaameratega; lisaks saab vabade kohtade olemasolu eelnevalt kontrollida internetist.

Mida peab siis tuleva aasta algusest ühistransporti kasutades kaasas kandma? Palun tutvustage pisut seda uut süsteemi.

Tallinna elanike registrisse kantud inimene saab tasuta sõita oma e-kaardiga. Pensionärid, kes on vanemad kui 65 aastat, lapsed ja õpilased sõltumata oma elukohast omavad samuti tasuta sõidu õigust. Üliõpilased sõltumata oma elukohast saavad soodussõidu õiguse. Ka mittetallinlased omavad soodussõidu õigust. Nii nagu tänagi, peab kaasas olema isikut tõendav dokument.

Millal need uued e-kaardid tulevad ja mis on nende põhimõte?

Uute e-kaartide levitamine algab 21. septembrist. Sellele eelneb testperiood ja põhjalik teavituskampaania. Kaardi põhimõte on lihtne: Tallinna elanik saab kaardi ja peab selle tasuta sõiduõiguse saamiseks siduma oma isikuga, kas siis internetis või füüsiliselt, näiteks R-kioskis. Ühissõidukisse sisenedes pannakse kaart validaatori (kaardi õigsust kontrolliv aparaat - Toim.) lähedale, mis teeb piiksatuse, ja sõit on registreeritud.

Mittetallinlane saab samuti e-kaardi, kuid peab sinna raha laadima. Raha laadimise süsteem on sama, mis praeguse e-pileti puhul. Sõidu registreerimisel validaatoriga läheb kaardilt automaatselt piletiraha maha.

Pensionärid kasutavad ühistransporti aktiivselt ja meelsasti. Kas nende jaoks muutub ka midagi?

Üle 65-aastastele pensionäridele ei muutu tegelikult midagi. Loomulikult võivad ka nemad soetada e-kaardi ja sõidu registreerida, kuid kohustuslik see ei ole. Samas aitab sõidu registreerimine ühistransporti paremini planeerida, nii loodamegi, et nad tulevad meile sellega appi. Alla 65-aastased Tallinna elanike registrisse kantud pensionärid saavad oma sõidu registreerimisel tasuta sõidu õiguse ja pensionärid, kes Tallinnas ei ela, saavad soodussõidu õiguse.

Kas võib mõista, et ka näiteks Võru linna registris olev pensionär saab Tallinnas ühistranspordiga tasuta sõita?

Tõepoolest, kõik üle 65-aastased inimesed saavad Tallinna ühistranspordis tasuta sõita. See õigus jääb neile ka uue süsteemi puhul alles. Pensionär, kes on noorem kui 65 aastat ega ole Tallinna elanike registris, omab Tallinnas soodussõidu õigust. See õigus säilib ka tuleval aastal.

Lõpetuseks - lisaks kiirusele peab ühistransport olema ka moodne ja mugav. Kui palju uusi busse on Tallinna ühistransporti viimaste aastatega juurde tulnud?

Tänaseks on lõppenud hange 35 uue bussi soetamiseks. Osa neist on juba kohal, osa tulemas. Lisaks sellele on saastekvootide müügist saadud 10 bussi ning eraldi hange on tehtud veel 10 normaal- ja 15 liigendbussi saamiseks. Seega kokku on uuenemas bussipark 70 bussi võrra. Võrdluseks - näiteks Tartu linnas teenindab igapäevaselt inimesi 51 bussi. Saastekvootide eest saab Tallinn ka 2014. aastaks 15 keskkonnasäästlikku trammi - seega jätkub veeremi uuenemine pidevalt.

Küsisid: TAAVI PUKK ja INDREK VEISERIK

Jaga |