13. juuni 2018 23 (1104)
Väljaandja: MTÜ Vaba Ajakirjandus
Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida
Valitsus suurendab kohalike omavalitsuste tulubaasi
02. august 2017
Valitsus otsustas 27. juulil kabinetinõupidamisel suurendada kohalike omavalitsuse tulubaasi ja uuendada tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Kokku on riigieelarve strateegias perioodil 2018-2021 selleks ette nähtud 185 miljonit eurot, vahendab valitsus.ee.
„Kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine on tänase valitsuskoalitsiooni üks põhimõttelisi lubadusi. Valitsust moodustades ütlesime selgelt välja, et linnade ja valdade roll ning otsustusõigus kohaliku elu korraldamisel peavad tõusma. Tänane kabinetinõupidamise otsus on märgiline samm, mis näitab, et riik võtab kohalikke omavalitsusi võrdväärse koostööpartnerina,“ lausus peaminister Jüri Ratas. „Oleme nüüdseks haldusterritoriaalse reformiga ühele poole saanud, kuid see ei tähenda, et haldusreform oleks tehtud. Haldusreform ei tähenda vaid omavalitsuste piiride ümber joonistamist, vaid sel on ka sisuline pool,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Suuremad omavalitsused on võimelised täitma rohkem ülesandeid ning seetõttu suurendame omavalitsuste rolli, andes neile uusi ülesandeid koos vahenditega ning taastame varasema tasandusfondi taseme.“
Valitsuse otsusega taastatakse omavalitsustele suures osas majanduskriisi aegsete kärbete eelne tulumaksust ja tasandusfondist saadavate vahendite tase. Tulubaasi muudatused jõustuvad järk-järgult aastatel 2018-2020. Aastaks 2020 suunatakse nende tulumaksu määra tõstmisesse 30 miljonit eurot ning tasandusfondi suurendamisse 25 miljoni eurot. Lisaks rahastamisele uuendatakse tasandusfondi jaotuspõhimõtteid, sest tänane süsteem on aegunud. Omavalitsuste praeguste kulude hindamine näitas, et nende finantseerimisel tuleks arvestada rohkem elanike arvuga ning arvesse võtta inimeste paiknemist. Tasandusfondi muutmise ja tulubaasi kasvatamise tulemusena kõikide omavalitsuste tulubaas kasvab. Uute ülesannete osas jätkatakse eraldi arutelu, kuid praeguste ettepanekute järgi soovitakse omavalitsustele täitmiseks anda puuetega inimeste perioodiliste toetuste maksmine, hariduslike erivajadustega lastele põhihariduse pakkumine ning asendushooldusteenuse korraldamine.
Lisaks uutele ülesannetele on plaanis suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, et vähendada nende sõltuvust riiklikest toetustest.
Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul tuleb valitsuse otsust omavalitsuste rahastamist tõsta tervitada, sest varasemate valitsuste otsuste hind on Tallinnale olnud kõrge.
„2009. aastal tehtud seadusemuudatuse tõttu kaotas Tallinn 2010. aastal 13 miljonit eurot. Eelmisel aastal me kaotasime ebaõiglase tulumaksukorralduse tõttu 15,7 miljoni eurot,“ rääkis Aas, viidates Tallinna linna finantsteenistuse arvutustele. „See on sama suur raha kui kolme kooli remont või viie võimla ehitus – ja nii igal aastal.“
2009. aastal ametis olnud vabariigi valitsus vähendas kohalikele omavalitsustele minevat üksikisiku tulumaksu osa, langetades selle 11,93 protsendilt 11,4-le protsendile. Põhjuseks toodi tollal kriisist tingitud erakorralised olud, kuid omavalitsustele läinud tulumaksuosa ei taastatud ka hiljem, kui kriis läbi sai.
„Tollane otsus linnadele ja valdadele minevat tulumaksu vähendada pani väga paljud omavalitsused keset kriisi raskesse olukorda,“ sõnas Taavi Aas.
Viimati muudetud: 02.08.2017
Jaga |
Tagasi uudiste nimekirja
|