Soome võiks õppida eestlaste ettevõtlikkusest

SIMMO SAAR,      29. september 2004


Kesknädala küsimustele vastas Soome Vabariigi kaubandus- ja majandusminister
MAURI PEKKARIN

Härra minister, mida arvate Eesti liberaalsest majanduspoliitikast. Kas Soome võiks Eestilt midagi õppida?
Kindlasti võiks olla midagi, mida teilt saaks õppida. Eesti areng majanduslikust aspektist vaadatuna on olnud ääretult kiire, usun, et Eesti on võitnud palju Euroopa tegevusmalli adopteerimisest. Loomulikult on sellel edul ka oma miinused. On ju vähemalt soomlase silmade läbi vaadatuna teie arenguprotsess olnud ääretult kiire ... Mis puutub malli võtmisesse, siis kindlasti võiks mainida eestlaste ettevõtlikku suhtumist, millest võiksid soomlased õppust võtta.

Kuidas on Soome vastu võtnud globaliseerumise väljakutse ja mida olete Teie ministrina teinud selle protsessi mõjude vähendamiseks Soomes?
Globaliseerumisprotsessi on raske pidurdada, tegemist on pigem väljakutsega, millele tuleb leida õige rohi. Kui öelda lühidalt, siis põhiline, mille poole me pürgime, on Soome innovatsiooni, tehnoloogia ja teadmiste baasi endisest suurem tugevdamine. Soomes on palgad ja tööjõule kulutatavad summad niivõrd suured, et raske on võistelda teiste, madalapalgaliste maadega. Soome majandus peaks olema üks maailma efektiivsemaid ja ma pean tõdema, et seda me ka oleme. Soomet on hinnatud kui ühte parima majandusega riiki maailmas ja ainult tänu sellele võivad Soome firmad olla konkurentsivõimelised nii maailmas kui ka Soome enda turul. Lühidalt öeldes – seda kõike tänu innovatsioonile, tehnoloogiale, teadmistele. Selles on lahendus.

Kas Soome ja Eesti on transiiditurul koostööpartnerid või pigem konkurendid?
Kõik on teatud mõttes üksteisele konkurendid. Ma ütleksin siiski, et paljudes asjades võiksime olla pigem koostööpartnerid. On palju selliseid punkte, kus koostöö meie kahe maa vahel nii Euroopa Liidu kui ka Venemaaga suhtlemise raames võiks olla kasulik mõlemale.

Kui suureks ohuks peate Eesti ja Soome majandusele Venemaa uusi sadamaid?
Kui silmapiirile tekib uus konkurent, ei tohiks seda võtta kui mingit ähvardust. Ükskõik millise konkurendiga poleks tegu – olgu hiinlaste, eestlaste või venelastega, olgu see transiidivõrgustik või madal tööjõud –, sellele on vaja leida rahvuslik rohi ja seda me kavatseme teha ka Venemaa puhul.

Nii et aus konkurents on hea?
Jah, ka nii võib öelda. Ja pealegi puudub meil õigus kellelegi öelda, et ei, sinna te ehitada ei tohi.

Intervjueeris

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)