Loevad tehtud teod, mitte kaunid sõnad

ALEKSANDER EINSELN,      29. august 2001


Eluga riskides ajalugu teinud poliitikud austusest ilma jäetud. Eesti meedia käsitlus meie riigi taassünni valude ajast on suures osas moonutatud nende poolt, kes tahavad ajalugu iseenda näo järgi jäädvustada.

Uut lootust tulevikku andis siiski äsjanähtud telekanalite tagasivaade lähiajalukku. Kümne aasta taguste sündmuste lindistustega oldi asjalikud. Isegi ETV, riigipropaganda peakorter näitas oma saadetes selgelt, kes olid vastutavad peategelased Eesti rahvale kriitilistel päevadel 10 aastat tagasi.

Nagu oleks see eile olnud

Mäletan selgelt (Californiast vaadates) oma emotsioone ja imetlust tolleaegsete ENSV riigijuhtide enesekindlusest ülimalt hädaohtlikus olukorras. Olin sel ajal juba kahe kommunismivastase kaitsesõja veteran, rääkimata nn külmast sõjast, mille käigus ka kõige algelisema haridusega ajateenijad taipasid, missuguse toore, ebainimliku ja jõhkra süsteemi vastu tuli demokraatlikku maailma kaitsta. Sellepärast tundsin erilist muret nende 69 vapra inimese pärast, kes olid julgenud hääletada 20. augustil 1991. aastal Eesti omariikluse taastamise poolt. Au nendele igavesti!
Oli ju kõigile selge, et Moskva riigipöördekatse õnnestumisel ootaks neil ees ülimalt karmid karistused. Eriti ohus olid tolleaegsed juhid Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Ülo Nugis.

Sõjas oli märksa kergem

Mäletan mõtteid, et sõjas vaenlase ägeda tule all olla on vist kergem kui niisuguses olukorras, kus terve rahva tulevik oleneb sinu vastuvõetud otsustest. Kõik vabadustarmastavad inimesed siin ja mujal maailmas võivad uhked olla neile, kes vaatamata oma erinevatele poliitilistele vaadetele nendel otsustavatel päevadel jäid oma südames Eesti rahva patriootideks ja tegutsesid oma südametunnistuse järgi.
Kahtlemata, Balti ketist kuni 20. augustini 1991.a. oli Baltimaade omariikluse taastamise hiilgeaeg. See on ka ajajärk, mida tuleb käsitleda ausalt, objektiivselt ja erapooletult. Tänapäevane Eesti meedia käsitlus sellest sünnivalude ajast on aga suures osas tundmatuseni moonutatud nende poolt, kes tahavad endise Nõukogude Liidu malli kohaselt ajalugu oma nägemuse järgi jäädvustada.
Selles valguses on kummaline lugeda igasuguseid kiidulaule Lennart Merile. Veel kummalisem on nende praeguste presidendikandidaatide käitumine, kes ei julge isegi Lennart Meri nime suhu võtta nähtavasti kartes, et nad võivad kuidagi püha Lennarti oreooli kahjustada ja sellega endale tuld ja tõrva kaela kutsuda.

Miks välisminister augustiputshi eel riigist lahkus?

Fakt on see, et ENSV välisminister Lennart Georg Meri lahkus Eestimaa pinnalt 18. augustil 1991. aastal ilma tolleaegse riigijuhi Arnold Rüütli ja peaministri Edgar Savisaare teadmata.
Samal ajal oli Rüütel Toompeal ja ka Savisaar ruttas tagasi Rootsist, et äärmiselt hädaohtlikus olukorras oma peaministri kohustusi täita. Kas on keegi küsinud, miks "väärikas" välisminister sel kriitilisel ajal riigist lahkus või kelle soovitusel? Või jääb see samuti vastuseta, nii nagu tema süümevande küsimus.
Nüüd, kümme aastat hiljem, pole mingit mõtet teha suuri sõnu, sest toonast ajalugu ei saa teha aastal 2001.
Loevad tehtud teod, mitte hilisemad sõnad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)