18. augustil saab Kesknädal kahe aastaseks

HEIMAR LENK,      15. august 2001


Koos taasiseseisvumise 10. aastapäevaga on Kesknädala lugejail ja tegijail põhjust veel üht päeva meenutada. Laupäeval, 18. augustil saab meie ajaleht kahe aastaseks. Teiega koos, head lugejad, on üsna hästi läinud. Lehte loetakse, tellitakse ja tema arvamusega arvestatakse.
Kevadel pumppüssiskandaali puhkedes kordas valitsusjuht Laar nädalast nädalalasse, et Kesknädalat ta ei loe ning et enne tulevat taevas maa peale, kui Kesknädal õigust kirjutama hakkab. Enam pole peaminister sedamoodi rääkida julgenud. Tänaseks on kolmapäeviti ilmuva lehe endale tellinud nii Stenbocki maja kui Kadrioru loss.

Kesknädala tellijate arv kasvab iga kuuga ja toimetusele teeb see heameelt. Eriti ajal, mil ülejäänud ajakirjanduse populaarsus kahaneb. Eesti ajakirjanduse maine on alla käinud kohutavas tempos. Kui usaldatavust hinnatakse 41 protsendiga, siis tähendab see ju tegelikult umbusaldamist. Nõukogude aegset Rahva Häält usuti hulga rohkem. Rääkimata ääretust usust laulva revolutsiooni aegsesse teleekraani. Raadiost hüütud appikutse peale tormas rahvas Toompeale riiki ja tema juhte päästma. Kes läheks täna Mihkel Pärnoja kutsumise peale?
Kuid alles aasta tagasi kiitis seesama õukonnaajakirjandus minister Pärnoja taevani. Kui rahvas tuli raudtee võõrastele parseldamise vastu meelt avaldama, leidis tv-uudistekaamera ülesvõtmise vääriliseks vaid viletsamaid vanainimesi. Ekraanil jäi mulje, et lumpen oli Toompeale karjuma tulnud. Tegelikult demonstreeris lossiplatsil nii noori kui keskealisi ausaid inimesi. Nad nõudsid riigile kahjuliku tehingu lõpetamist. Nad valutasid oma riigi südant omaenese riigi pärast. Lehed ja uudisteekraanid aga mõnitasid neid selle eest. Pole ime, et lugejad-vaatajad neile vastutasuks selja keerasid.
Rõõmsavärvilistel päevalehtedel läks aega terve aasta, et raudteemüügi riigile kahjulikkusest aru saada ja kirjutama hakata.

Kui opositsiooniliidrid Edgar Savisaar ja Villu Reiljan riigi infrastruktuuri süüdimatu mahamüümise kui ebaseadusliku protseduuri kohtus vaidlustasid, naeris ajakirjandus mehed välja, nimetades nende tegu populismiks. Aastapäevad hiljem tunnistas tehingu seadusevastaseks Riigikontroll. Alles siis läksid juhtivate kolumnistide keelepaelad lahti ja üksteise võidu kirutakse Pärnoja ja Jürgensoni sulitempe. Alles nüüd, poolteist aastat pärast sündmuste haripunkti, mil riigikassa miljonid välisnõustajate arveile rändasid ja sposatod-angotid rahaportfellidega viisavabalt üle piiri käisid, nimetas üks nädalalavahetuse raadiohääl majandusministri käitumist riigi jaoks traagiliste tagajärgedega teoks.
Täiesti loomulik, et ajakirjandus selle kõige peale oma mainet kaotab. Kui ta aasta otsa avalikule arvamusele ja rahvuslikule südametunnistusele vastu räägib, pole paremat oodata. Terve põlvkonna meediajuhte üles kasvatanud Marju Lauristin peab küll ajakirjanduse allakäigu põhjuseks elu ennast, mille peegelpildi on press sunnitud edastama. Kuid miks on siis Kesknädala elu peegelpilt sootuks teine kui mõne muu väljaande oma? Meie tegijad-lugejad peeglit ei süüdista. Lehe Interneti väljaande külalised ilmuvad juba mõni minut pärast värske lehe ülesriputamist. Tallinna linnapea Tõnis Palts tunnistas pressikonverentsil, et kolmapäeva hommikuti on tal kombeks Kesknädalale võrgus pilk peale heita. Ta on üks väheseid tippjuhte, kes seda avalikult tunnistada julgeb.

Sotsioloog Juhan Kivirähk tuletas polii-tikuile meelde, et pole pressi viga, kui koa-litsiooniparteide populaarsus esmakordselt pärast viimaseid valimisi opositsiooni omast allapoole langes. Kivirähk tunnistas Eesti Päevalehes, et 1999. aastal võimule pääsenud kolmikliidu suhtes on ajakirjanduse hoiak olnud rõhutatult sõbralik. Lugeja ei jätnud rõhutatud sõbralikku hoiakut va-litsusparteide suhtes tähele panemata ja andis suurele meediale sajast võimalikust vaid 41%.
Jättes rõhutatud sõbraliku hoiaku kolleegide hoida, jätkab Kesknädal oma senist teed tõe suunas ka kolmandal ilmumise aastal. Kirjad toimetusse on oodatud ja autorid armastatud. Täname siinkohal kõiki, kes lehe tegemisele kahe aasta jooksul on kaasa aidanud! Räägime oma lehes ikka elust, nii nagu ta meile paistab.

Mida lemmiklehele sünnipäevaks kinkida, küsis telefonitsi üks Saaremaa lugeja. Sõbratellimus oleks parim. Parim kink on uus tellija! Iga tellimus, mille lugeja vormistab, on kink ka iseendale. Mida rohkem meid tellijaid on, seda kindlam on ajaleht. Mida tugevam Kesknädal, seda paremini läheb ka lugejail.
Tehkem siis üksteisele kingitus ja telligem sõbrale Kesknädal!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)