Roheliste tagasitulek?

Eestlased on teada-tuntud looduslähedase ilmavaate poolest, kuid eraldi rohelised erakonnad on tõusnud siinsel poliitikamaastikul seni esile ainult selleks, et peagi lõheneda ja hääbuda.

Fosforiidisõjast kasvas 1980-ndatel välja Eesti Roheline Liikumine, millest eraldus 1989. aastal poliitilisema suunitlusega Eesti Roheline Partei. Juba järgmisel aastal lisandus sellele Eesti Roheline Erakond.

1991. aastal liituti erakonnaks Eesti Rohelised, mis osales 1992. aastal Riigikogu valimistel valimisliidu Rohelised koosseisus, kuhu kuulusid veel Eesti Roheline Liikumine ja mõned teised keskkonnaühendused. Selle valimisliidu nimekirjas oli muide ka praegune EKRE esimees Mart Helme, kes kandideeris Pärnumaal ja sai üsna tagasihoidliku häältesaagi.

Rohelised kogusid riigis 2,6% häältest ning said tänu tollal kehtinud liberaalsele valimisseadusele parlamendis ühe koha, aga läksid enne järgmisi valimisi omavahel tülli selles, kas moodustada valimisliit kuningriiklastega. See valimisliit küll tuli, aga vahepeal kehtestatud viieprotsendist valimiskünnist ei suudetud ületada, koguti vaid 0,8% häältest.

1995. aastal roheliste nimekirjas kandideerinutest on praegu Riigikogu liikmed Aadu Must ja Peeter Ernits, kes kuuluvad teatavasti Keskerakonda. Kui 1998. aastal hakkas kehtima nõue, mille kohaselt pidi erakonnal olema vähemalt tuhat liiget, kustutati Eesti Rohelised registrist, kuid erakonna viimane juht Jüri Martin ja paljud teised rohelised astusid siis Keskerakonda.

Praegune erakond Eestimaa Rohelised loodi 2007. aasta Riigikogu valimisteks. 7,1% häältest ja kuus kohta parlamendis tõotas erakonnale juba suurt tulevikku, aga vaid mõne aasta pärast läksid rohelised jälle omavahel tülli ja kukkusid järgmistel valimistel Riigikogust välja.

Izmailovat ei ole põhjust kadestada, sest tema töö hakkab olema raske.

Küsitlused näitavad küll pidevalt, et rohelisi peaks toetama vähemalt 2–3% valijatest, aga viimastel parlamendivalimistel saadi kõigest 0,9% häältest. Eelmistel kohalikel valimistel toetas nende valimisliitu Tallinnas koguni vähem kui 0,5% valijatest. Kui neil õnnestub sellelt tasemelt uuesti arvestatavaks jõuks tõusta, siis oleks see ju lausa väike ime.

Jaga |