VALITSUSLIIDU PROGRAMMI TOORIK AASTATEKS 2007 -- 2011

28. märts 2007


Postimees Online avaldas 26. märtsil Reformierakonna, IRLi, SDE ja Roheliste koalitsioonilepingu eelnõu teksti seisuga 22. märts. Kesknädal avaldab sellest olulisema.

Pered ja rahvastik

1) Valitsusliit võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab Valitsusliit vanemahüvitise maksmise perioodi lapse 1,5-aastaseks saamiseni (ehk tänasega võrreldes nelja kuu võrra);
2) isade rolli väärtustamiseks maksab isale ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva jooksul täiendavat hüvitist tema palga alusel analoogselt vanemahüvitise põhimõtetega;
3) ergutab kolmandate ja neljandate laste muretsemist perre, selleks muudab seadusi selliselt, et alates kolmandast lapsest makstakse vanemale vanemahüvitise maksmise perioodi jooksul täiendavat toetust 0,5-kordse vanemahüvitise ning alates neljandast lapsest ühekordse vanemahüvitise määras (seadustatakse nn Eesti taassünni preemia). Vanemahüvitise seaduse muudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel;
4) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest lapsetoetust kolmanda ja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus;
5) et tagada väikelastega peredele haiguse korral hool ja arstiabi, maksab riik vanemahüvitist saava vanema eest vanemahüvitise määra alusel 13 protsenti ravikindlustusmaksu – väikelastega perede terviseriskid saavad kindlustatud;
6) väärtustamaks laste kasvatamist tõstab kodus oleva vanema riikliku pensionikindlustuse aastakoefitsiendi vanemahüvitise maksmise järgsel ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni üheni;
7) suurendab vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni makstavat lapsehooldustasu määra 2009. aastaks 1200 kroonilt 1600 kroonini kuus;
8) loob lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ning lasteaiaõpetajatele põhikooliõpetajatega võrdse alampalga maksmisele kaasaaitamiseks uute lasteaedade ehitamise riikliku investeeringute programmi «Igale lapsele lasteaiakoht!» 400 miljoni krooni suuruses aastamahus ning algatab seadusemuudatused, mis aitavad lahendada lasteaiakohtade nappust;
9) täiendab koolieelse lasteasutuse seadust sättega, mille kohaselt omavalitsus, kes ei taga sobivat lasteaiakohta seda sooviva vanema lapsele, peab vanemale kompenseerima lasteaialapse nn. pearaha - et vanem saaks ise korraldada lapsele hoiuteenuse ja alushariduse andmise;
10) et suurendada vanemate valikuid oma laste arendamisel ja töö- ja pereelu ühitamisel ning lihtsustada vanemate tööturule tagasipöördumist, arendab edasi paindlikke töö- ja lastehoiuvõimalusi, toetab lapsega kodus oleva vanema tööturukoolitust ning arvestab vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja töötuskindlustuse staaži arvutamise hulka;
11) kehtestab riikliku ringiraha: 2000-kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada üksnes spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Ringiraha administreerimine hakkab toimuma omavalitsuste kaudu. Eesmärk on hoida lapsed pahedest eemal ja anda igale lapsele võimalus osaleda vähemalt ühes spordi- või huvialaringis;
12) eraldab lastetusravi kulude kompenseerimiseks igal aastal riigieelarves 100 miljonit krooni;
13) et võimaldada ka vanemliku hooleta jäänud lastele kasvada perekonnas, tõstetakse hooldusperedele makstava toetuse määr praeguselt 1500 kroonilt 3000 kroonile kuus ehk samaväärseks reaalsete kuludega lastekodus;
14) hakkab lasterikka pere toetust maksma alates viiendast lapsest (praegu alates seitsmendast);
15) eraldab lasterikaste perede eluaseme probleemide lahendamiseks 50 miljonit krooni aastas;
16) kaalub riiklike perepoliitiliste sammude mõju sündimusele ning tõhusust laste kasvatamisele kaasaaitamisel;
17) et tõsta Eesti inimeste keskmist aktiivset eluiga ja elukvaliteeti, tõhustab riik HIV, narkomaania, alkoholismi, suitsetamise, liiklushuligaansuse, ebatervisliku toitumise ning väheliikuva eluviisi vastast teavitustööd ning eraldab selleks riigieelarvest igal aastal vähemalt 20 miljonit krooni. Selleks, et vähendada tööõnnetustega seotud hukkumisi ja raskeid vigastusi, tugevdatakse riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle.

Majandus, maksud ja eelarve

1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega;
2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris;
3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18 protsendile (2010 –19 protsenti; 2011- 18 protsenti), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008 – 2250 krooni; 2009 – 2500 krooni, 2010 – 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Muid uusi maksusoodustusi või –erisusi ei kehtesta;
4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus;
5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära;
6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel;
7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt;
8) loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon krooni) ettevõtete osalemiseks väärtpaberibörsi alternatiivturul;
9) suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse infrastruktuuri arendamisse;
10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid:
• innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks;
• intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. Riik aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega;
• kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu.
11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise;
12) õiguskindluse tugevdamiseks teeb kinnistusraamatu veebikeskkonnas tasuta kättesaadavaks. Jätkab riiklike registrite täiustamist ja igaühele tasuta kättesaadavaks muutmist. Suurendab oluliselt õigusalaste e-teenuste pakkumist ja kättesaadavust. Asutab riikliku ettevõtjaportaali ja õigusinfo veebi. Kõik õigusaktid ja nende seletuskirjad avaldatakse ja muudetakse veebipõhiselt igaühele kergesti kättesaadavaks tasuta Riigi Teataja poolt;
13) vähendab tegevusalasid, millega tegelemisel nõutakse ettevõtjalt tegevuslubasid ja litsentse. Kogu tegevuslubadega seonduv regulatsioon koondatakse ühte;
14) annab kasutamiseks või müüb riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku riigile kuuluva kinnisvara ning teeb seda avaliku ja läbipaistva konkursi korras;
15) nüüdisajastab ja muudab paindlikumaks tööjõuturu. Võtab vastu uue töölepingu seaduse, mis saab osaks tsiviilseadustikust. Olulisemad muudatused tehakse koostöös tööturu osapooltega;
16) kiirendab tööloataotluste läbivaatamist ning vähendab sellega seotud bürokraatlikku asjaajamist. Euroopa Liidu siseselt lähtutakse tööjõu vaba liikumise põhimõtetest;
17) loob pankrotimenetluse kõrvale saneerimismenetluse, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka ajutiste makseraskuste korral.
18) tagab vaba ja õiglase turukonkurentsi ettevõtjate vahel. Monopolide, kartellide ja turumanipulatsioonide suhtes, mis kergitavad tarbijahindu, rakendatakse riiklikku sundi;
19) seab nõuded riigihangetega seotud kaupade ja teenuste kvaliteedile ning loob riigihangetega soetatud kaupadele ja teenustele toimiva kvaliteedijärelevalve. Juurutab roheliste riigihangete mehhanismi. Kriminaliseerib riigihangete puhul igasugused pakkumiseelsed ja –järgsed kokkulepped;
20) loob kohtumenetluse kõrvale vajalikud lepitusmenetlused, mis võimaldavad vaidluste lahendamist ja kokkulepete täitmist kohtumenetlusest kiiremini;
21) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha – riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud;
22) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina disaini toetusprogrammi, mille eesmärgiks on Eesti disaini toetamine;
toetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist.

Palgad

1) suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris;
2) suurendab avaliku sektori palgapoliitika läbipaistvust ja avaliku sektori palkade konkurentsivõimelisust. Eri haldusalades, kuid samas valdkondades töötavate avalike teenistujate palgapoliitika ühtlustatakse. Kõigi avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse;
3) viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab seejärel õpetajate palku vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos;
4) tõstab kõrgharidusega kultuuritöötajate palka vastavuses õpetajate palgatõusuga ja politsei, päästjate, piirivalvurite ning vangivalvurite alampalka ennaktempos.

Haridus ja teadus

1) Tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga;
2) taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades;
3)kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest. Kapitalikomponent sisaldub pearahas. Õppekulude rahastamisel käsitleb Valitsusliit koole ühtmoodi, sõltumata omandivormist; /.../
7) seab sisse väikelinnadesse ja maapiirkondadesse esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale tagastamatu stardiraha 200 000 krooni ulatuses, mis makstakse välja teatud hulga koolis töötamise aastate jooksul. Rakendab stardiraha ka eesti õpetajate tööleasumise motiveerimiseks tänastesse vene õppekeelega gümnaasiumidesse;
8) kehtestab kogu põhikooli ulatuses klassitäituvuse piirmääraks 24 õpilast;
/.../
15) viib ellu riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60 protsendi õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 2007-2011;
/.../
19) tervisliku ja kultuurse toitumise harjumuste kujundamiseks pikendab koolilõuna riigieelarvest rahastamist gümnaasiumi lõpuni, eelistades mahetoitu.
/.../
24)et igaühel oleks võimalus õppida kõrgkoolis, tõstab riigi poolt tagatud õppelaenude summat kuni 60 000 kroonini aastas. Õppelaenu võimaldatakse ka kutsehariduse omandamiseks. Loob võimaluse riigi ja omavalitsuste osalusega sihtasutuste töötajate õppelaenu kustutamiseks.
25)/.../
26) soosib doktoriõpet ja eraldab selleks ülikoolidele riigieelarvest vahendeid doktorantidega tulemuslepingute sõlmimiseks, eesmärgiga tagada doktorantidele normaalsed elu-, töö- ja õppetingimused, seades eesmärgiks vähemalt 250 doktorikraadi kaitsmise aastaks 2011;
27) suurendab oluliselt haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust koguproduktist. Seab eesmärgiks jõuda aastaks 2011 teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile tehtavate kulutuste osas 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures sellest vähemalt poole tagab riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastaks 2015;
/.../

Sotsiaal- ja tervisepoliitika

1) muudab Valitsusliit pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Selleks suurendab Valitsusliit iga-aastase pensionitõusu sõltuvust sotsiaalmaksu laekumise kasvust;
2) muudab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutlust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan;
3) tõstab 1. juulist 2007 pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni 150 krooni võrra;
4) peab vajalikuks pensionireformi üleminekukulude eelrahastamist ja seadustab, et riigi stabiliseerimisreservi kasvikud (intressid) kantakse üle riikliku pensionikindlustusfondi kui riigi eelmise aasta majanduskasv ületab 7 protsenti;
5) Valitsusliit loob töötuskindlustuse kogemustele tuginevalt ning tööandja maksukoormust tõstmata tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse.
6) muudab hoolekandeasutustes pakutava teenuse oluliselt kvaliteetsemaks. Selleks arendab hooldusteenuseid, loob vastavad standardid ning loob süsteemi hooldusteenuse järelevalveks.
7) suurendab kaasaegsete abivahendite kättesaadavuse, eelkõige puudega lastele ja noorukitele;
8) näeb ette rehabilitatsiooni ja tugiteenuste suuremat rahastamist, et terviseprobleemidega ja puuetega inimesed saaks võimalikult kiiresti naasta tavapärasesse elu- ja töökeskkonda;
9) soodustab aktiivsete tööturumeetmete abil puuetega inimeste senisest suuremas mahus töötamist;
10) võimaldab transporditoetust erivajadustega inimestele, kes ei saa kasutada ühiskondlikku transporti, ent soovivad õppida ametit ning käia tööl;
11) kaasajastab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise tingimusi ning seejärel tõstab sotsiaaltoetuste määra.
11) suurendab tervise-edenduse programmide mahtu;
12) propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes;
13) karmistab järelvalvet õpi-ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle;
14) tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle;
15) töötab välja tervikliku riikliku alkoholipoliitika, mis seab eesmärgiks alkoholi kuritarvitamisest tingitud negatiivsete tagajärgede olulise vähendamise.
16) kaalub vabatahtlikel terviselepingutel põhineva täiendava tervisekindlustuse rajamist, eesmärgiga edendada tervisekäitumist ning vähendada seeläbi ravikulusid;
17) laiendab riiklikku vähiennetus- ning rakendab südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise programmi;
18) vaatab üle töövõimetushüvitiste väljamaksmise senise praktika eesmärgiga suurendada tervishoiuteenuste kättesaadavust;
19) tagab ravikindluseta isikutele juurdepääsu perearstiteenusele;
20) muudab läbipaistvamaks haiglate rahastamise, viies tervishoiuteenuste hinna kulupõhiseks;
21) loob alused tervishoiuteenuste kvaliteedi tõusuks, rakendab meetmed haiglate nn. liigvarustumise tõkestamiseks ning kaasrahastab haiglate kaasajastamist haiglavõrgu arengukava alusel;
22) võtab vastu ja rakendab e-Tervise seaduse, mis kiirendab infotehnoloogiliste lahenduste (digitaalne registratuur, digitaalne haiguslugu, digitaalne retsept, televisiit, ühiskasutuses pildipank jne) kasutuselevõttu, pakkudes Eesti inimestele uusi kaasaegseid diagnoosimis- ja ravivõimalusi.
21) alustab hambaravi ennetusprogrammiga juba lasteaias, laiendades ennetusprogrammi ka teistele eagruppidele;
22) alustab suuhügieeni spetsialistide väljaõpetamist, kelle abil teadvustame ja aitame saavutada laste optimaalset suu ja hammaste tervist;
23) tagab ravimikaubanduses ausa ja vaba konkurentsi;
24) suurendab läbipaistvust ravimite lülitamisel Haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja;
25) lihtsustab okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduses ette nähtud tervisetoetuste maksmise korda ning ühendab kõik senised toetused üheks aastatoetuseks;
26) tagab riikliku HIV ja AIDSi vastu võitlemise ja ennetuse strateegia aastateks 2006–2015 elluviimise. Eelkõige keskendub Valitsusliit ennetustegevusele noorte ja lastevanemate hulgas hoidmaks ära nakatumist HIV-viirusesse. Valitsusliit seab eesmärgiks vähendada HIV-nakatunute uute juhtumite arvu ühe miljoni elaniku kohta aastas Euroopa regiooni keskmisele tasemele (50-70 juhtu aastas).

Järgnevad Energia (10 punkti) ja Keskkonna (27 punkti) peatükid lähevad ilmselt olulisele ümberkirjutamisele, kuna Rohelised koalitsioonis ei osale.
Maaelu, regionaalareng ja infrastruktuuri peatükis lubatakse ehitada Tartu-Tallinna tee neljarajaliseks kuni Koseni. Tallinna -Tartu rongi tunnikiirus peaks tõusma 120 km-ni. Algama peaks Saaremaa püsiühenduse rajamine.
Põllumajanduspeatüki (13 punkti) olulisimaks lubaduseks on laiendada eurotoetuste saajate ringi, piirates investeeringutoetuste väljamaksmist taotlejatele kõigi meetmete peale kokku ühe taotleja kohta 500 000 euroni kogu finantsperspektiivi jooksul.
Eesti keele 25-punktiline peatükk algab põhiseaduse preambula täiendamisega ning lõpeb Eesti Entsüklopeedia veebientsüklopeedia arendamisega.
Rahvusvähemuste peatükis on IRLi ja SDE valimislubadus venekeelse telekanali loomisest moondunud avalik-õiguslikuks venekeelseks infoportaaliks ja võimaluseks kasutada digitelekanalis rahvusvähemuste keelseid subtiitreid.
Infoühiskonna 17-punktiline peatükk sisaldab küll palju toredat, kuid IRLi lubatud sülearvutit igale põhikooli lõpetajale seal pole.
Kultuuri 15-punktiline peatükk algab loomeliitude rolliga sotsiaaldialoogis ja lõpeb muuseumide ja raamatukogude arhiivide digitaliseerimise kiirendamise lubadusega.
Spordipeatükis (7 punkti) on ainsa konkreetse objektina nimetatud Tehvandi Spordikeskuse arendamist.
Välispoliitika 28-punktilise peatüki 2. punkti järgi süvendab valitsusliit suhteid Ameerika Ühendriikidega, kolmandaks tuleb Balti riikide ja Põhjamaade koostöö, neljandaks Soome ja viiendaks Venemaa. Kaheksandas punktis lubatakse tegutseda aktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel.
Riigikaitse peatükk (18 punkti) ilmselt muutub oluliselt, kuna Jürgen Ligi ilmselt kaitseministrina jätkata ei saa. Peatüki viimane lubadus on avada Eesti Vabariigi 90. juubeliks Tallinnas Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusammas.
Siseturvalisuse 16-punktilised ja õiguse 9-punktilised peatükid muutuvad ilmselt oluliselt, kuna Rein Lang kaotab IRL-i nõudmisel ministrikoha.
Koalitsioonileppe viimane peatükk "Kodanikuühiskond ja riiklus" (14 punkti) lõpeb lubadusega teha ettepanek anda Tallinna rahvusvahelisele lennujaamale president Lennart Meri nimi.
Koalitsioonileping ei ütle ühtegi sõna Pronkssõduri ega Iraagi sõja kohta.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)