Nädala juubilar ERKKI KÕLU 45

Erkki Kõlu on sündinud 3. aprillil 1970 Viljandis. Anekdootide kogumist alustas juba 1982. aastal. Aastail 1991–2003 luges ta anekdoote Tartu Raadios, 1992–1997 oli ajalehe Postimees huumorilisa "Herilane" toimetaja. 1995. aastal ilmus tema esimene anekdoodikogu "Tartu 1001 anekdooti" (koostöös teise tuntud anekdoodikoguja Vello Läänega). 2001. aastal andis Kõlu välja Eesti suurima anekdoodikogu – "Eesti 10 000 anekdooti". 2010. aastal ilmus kogumik "10 000 uut anekdooti Erkki Kõlult" ning CD-plaat "Tee peale". Ühtekokku on ta ilmutanud 12 anekdoodikogumikku.

Linnapea Edgar Savisaar esineb ühes televisiooni poliitikasaates ja vastab vaatajate telefoniküsimustele.

"Härra Savisaar," helistab keegi meeskodanik, "mina ise poliitikaga ei tegele, aga mu naine käib kogu aeg Tallinnas ja osaleb kõigil Keskerakonna üritustel. Viimase kuu aja jooksul on teil seal olnud vähemalt 15 miitingut, konverentsi ja piketti, aga miski pole muutunud, elu pole muhvigi paremaks läinud. Olin loll, et üldse kunagi teie juttu uskusin!"

"Te olete loll, kui oma naise juttu usute," vastab Savisaar. "Viimase kuu jooksul on meil olnud ainult üks üritus!"

1997. aastal püstitas Kõlu koos Valdo Jahiloga maailmarekordi anekdootide kestvusrääkimises – 61 tundi. 2002. aasta 10. augustil püstitas Kõlu Guinnessi rekordi anekdootide kiirusrääkimises – 362 anekdooti ühe tunniga. Selle rekordi ületas inglane Tim Vine 2004. aastal (499 anekdooti).

Kõlu on kirjutanud ka ulmejutte. Tema lühijutt "Õnn kaalule, vana!" pälvis 2002. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker. Lisaks anekdootide üllitamisele kirjutab Erkki praegu satiirilisi lugusid Eesti ainsa huumoriajakirja Pilkaja veergudel.

Hannes Võrno juhib uut poliitikasaadet:

"Ja nüüd, kallid televaatajad, alustame saadet "Küsimused peaministrile". Ja esimene küsimus on saja euro küsimus!"

Kuna igal ajajärgul tekivad isemoodi anekdoodid, on need Kõlu hinnangul valitseva poliitilise ja sotsiaalse olukorra peegelpildid. “Kindlasti räägitakse majanduslanguse tingimustes tavapärasest rohkem anekdoote rahast, majandusolukorrast ja koondamistest,” on ta öelnud. “Anekdoot on oma mõjult individuaalne ning selle naljakus sõltub eelkõige sellest, kas inimene, kellele seda räägitakse, on ise samas olukorras olnud. See tähendab, et kui inimene ennast anekdoodi tegelase, situatsiooni või puändiga samastab, on suurem lootus teda naerma ajada.”

 Erkki on ühes intervjuus meenutanud: “Mäletan, kuidas ma emale tänaval kuuldud Brežnevi-anekdoodi edasi rääkisin ja kuidas ema ära kohkus. Väiksemana kuulasin ikka ainult teiste omasid, suuremaks saades julgesin juba ise ka rääkima hakata. 12-aastaselt leidsin vanaema pööningult hulga esimese Eesti Vabariigi aegseid ”Perekonnalehti”. Nendes oli muu huvitava kõrval ka anekdoote, millest osa meeldis mulle nii väga, et need vihikusse ümber kirjutasin. Pärast hakkasin kirja panema ka mujalt kuuldud-loetud anekdoote. Kui 1991. aastal Tartu Raadios anekdoote lugema hakkasin, oli mul neid kokku umbes tuhat. Pärast seda hakkas anekdoodikogu kiiresti kasvama.”

 Meie elu on üsnagi äraarvamatu ja keegi ei tea, milliseks see kujuneb. Erkki on heitnud kinda vikatimehele ega pelga teha ka musta huumorit: “Mis surmajärgsetesse plaanidesse puutub, siis on ka need juba paigas. Pärast surma paigaldatakse mu hauale – või kui linnavalitsusega kokkuleppele jõuame, siis Tartu Raekoja platsile – automaat, milles on audiofailid minu poolt sisse loetud anekdootidega. Inimene laseb automaati mündi, näiteks 10-sendise, ja kuuleb selle eest ühte anekdoodi. Kogutud raha läheb Eesti huumori edendamiseks või heategevuseks.”

Huumorimeel on sihuke asi, mis aitab inimestel oma elu pikendada. On öeldud, et 5 minutit naeru pikendab eluiga 15 minutit, aga iga suitsetatud sigaret lühendab elu 7 minutit. Võtke mõni Erkki Kõlu anekdoodikogu ette ja naerge end tervemaks, eriti suitsetajad.

"Miks te tahate parteisse astuda, kui te poliitika vastu üldse huvi ei tunne?" küsitakse kandidaadilt.

"Teate, minu vanaisa oli punane, tädi oli valge," vastab küsitu. "Vend on roheline, pojapoeg pruun, tütremees must, teise tütre mees kollane. Noorem poeg on lilla. Kas mina pean siis neutraalne olema?"

Tähtpäevalisele soovib koos paljude naljasõpradega

hüva õnne Pilkaja peatoimetaja

ANDRUS TAMM

Jaga |