Väikevenna mentaliteet

RAIVO POMMER,      30. mai 2007


Eesti on pärast aprillirahutusi muutunud, Raske on olla Tallinnas Pärnu maanteel, kus toimus noortemärul. Kuidas elada edasi? Peavad ju meie ja venelaste lapsed omavahel suhtlema.

Kogu vastasseisu on tekitanud Pronksmehe teisaldamine.Teised riigid on mälestussammaste ümberpaigutamisel märksa vaoshoitumad. Näiteks Poolas lõpetati ausammaste mahavötmine pärast Eesti samba-sündmusi. Soomes, Kotkas seisab juba ammust ajast Lenini kuju ja keegi pole seda kavatsenud ära viia, kuigi Talvesöjas sai surma umbes pool miljonit soomlast.

Eestis on millegipärast viimased 10 aastat vastandatud noori ja vanu. Noored peavad vanu saamatuks, vanad aga noori tormajateks - ja neil on ka öigus. Seda näitavad viimaseaegse valitsuse algatatud mäss ja ka kuritegevuse kasv. Liikluses valitseb täielik kaos. Meeletud kihutajad BMW-autodel saavad järjest surma, inimeste seadusekuulekus on kadunud. Hoolimatus äriajamisel viis tivolipõlenguni.

Tundub nagu oleks Lembitu-aegne dzhinn pudelist välja karanud ja eestlane tahab kakelda nii et veri lendab ja näidata, kes on isand omal maal.

Kahjuks on eestlase viinud sinnamaani see, et kolmandik Eesti rahvast pögenes söjaajal mööda ilma laiali, ja arvatakse, et köik Eesti venelased on eestlaste hädade tekitajad.

Töötan Soomes koos vene keele öpetajaga Petrogradist ja ma ei suudaks talle öelda: „Sa oled venelane – ja see on paha!" Kolleegiks on ka neegeröpetaja Aafrikast ja me saame väga hästi läbi.

Euroopalikkusest oleme Eestis veel siiski kaugel. Vähe on siin naeratavaid inimesi. Ja nii on Soome televisiooni naljasaates taas olnud kuulda, et Eesti on Soome väikevend.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)