Lennart Meri käsulauad järeltulijaile

ANDO LEPS,      28. august 2002


Kuigi ekspresident lubas omal ajal kokku kutsuda esindusliku rahvusvahelise komisjoni, kes tema isaga seotud kahtluste tagapõhja välja selgitaks, pole sest enam kippu ega kõppu kuulda. Pensionär Meril peaks nüüd selleks tundlikuks teemaks aega küll olema.

Esimene käsk
Sa pead tingimata olema pärit kagebiidi perekonnast ja Su parimad sõbrad saavad olla vaid samast liigist.
Niisugune oleks ekspresidendi, kelle isa väidetavaist sidemeist NKVDga on palju räägitud, kuid kelle vastus ühiskonnale siiani andmata, esimene käsulaud pärast pikka valitsemisaega. Nii vähemalt tundub mulle. Kuid mulle tundub ka, et ekspresident Lennartil oleks viimane aeg tõde välja öelda.
Heitkem sellel samal KGB teemal pilk Euroopasse. Teatavasti astus mõne aja eest tagasi Ungari opositsiooni liider, kuna selgus, et tema isa oli olnud nn rahvademokraatia ajal julgeolekuteenistuse koputaja. Samuti kogub hõimumaal Ungaris tuure afäär seoses praeguse valitsusjuhi ülestunnistusega, et ka tema oli olnud seotud punarezhiimi eriteenistustega.
Sama riigi näite varal leidis taas kinnitust vana käibetõde, et kõige rohkem oli kommunistliku võimu aegseid julgeolekuagente imbunud sotsialismi kokkuvarisemise ajal just parempoolsete jõudude hulka. Äsja ilmnes, et Ungari kommunismi-järgsetest valitsustest oli kõige enam endisi agente parempoolse peaministri Viktor Orbani valitsuse ministrite seas.
Siit mõned "juhuparalleelid" Eestiga. Lennart Meri isa Georg Meri oli mitmete hinnangute põhjal NKVD/KGB agent hüüdnimega Obnovljonnõi, kuid kaugemale nendest väidetest pole see Eesti rahvuslikku julgeolekut puudutav väga tõsine teema jõudnud. Kuigi Lennart lubas omal ajal kokku kutsuda esindusliku rahvusvahelise komisjoni, kes tema isaga seotud kahtluste tagapõhja välja selgitaks, pole sest enam kippu ega kõppu kuulda, kuigi pensionär Meril peaks nüüd ka selleks tundlikuks teemaks aega olema.
Ega seegi kord pole käbi kännust kaugele kukkunud… Kui aga vaadata, millist masti Eesti valitsustega sai Lennart Meri oma presidendiks oleku ajal kõige paremini läbi, siis joonistuvad siit selgelt Mart Laari ning isamaalaste ja mõõdukate vääramatu liidu valitsemiste ajad. Eks sama veri ole ikka veest paksem…

Teine käsk
Ikka ja kõikjal lase nimetada end jätkuvalt presidendiks ning unusta, et Su ametiaeg on juba ammu läbi saanud. Kui on kasulik, siis tuleb unustada ka Su enda omaaegne lööklause - Eestile on kombeks üks president korraga.
Seepärast näitab Meri end igal võimalikul ja ka sobimatul juhul Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli sabas ja sokutab end kekutaval moel kaamerate ja lehemeeste vaatevälja, et aga pildile jääda ja oma "kõrget kohalolekut" näidata.
Ega ometi ilmne selles naeruväärses jälitamistuhinas Lennart Meri hästiomandatud agendikogemused, mida ta ka kõige hallima stagnaaja piiride suletuse oludes VEKSA, Rodina ja KGB teiste varistruktuuride liinis arvukalt välisriikides reisides edukalt kasutas, eelkõige väliseestlaste kohta NL rezhiimile välisõõnestustööks kasulikke andmeid kogudes?
Hiljem unustab Meie Lennart oma nurjatu nuhkimise väliseestlaste vabadusvõitluse õõnestamisel päevapealt ja ei häbene kujutada väliseestlaste juhte oma suurimate sõpradena.

Kolmas käsk
Ehita oma kätega ja "teenistussõprade" abiga ohtlik Trooja hobune Eesti riigi sisse ning pane selles tiksuma pomm, mida sobival hetkel lõhata saab, ka kaugelt juhituna.
Rahva ja riigi teadmata 1994. aastal sõlmitud juulilepetega andsid Sa Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaselt ära Venemaale osa 1920. aasta Tartu rahulepinguga saadud Eesti Vabariigi territooriumist ning loobusid Nõukogude sõjaväe poolt lagastatud Eesti territooriumi osas kahjunõude esitamisest Venemaale.
Samade lepetega jäeti Eesti riiki endise Nõukogude sõjaväe ja julgeoleku tuhanded täies elujõus ohvitserid, millega tegelikult tagati varjatult Venemaa sõjaline kohalolek Eestis.
Kuid sellel lool on oma jätk, mis toob juba ajalooks saanud juulilepete tagajärjed otsapidi tänasesse päeva ja mis annab taas kinnitust nendele hoiatustele, mis kõlasid 1994. aastal ja selle järel ning juhtisid tähelepanu kogu loo kaugeleulatuvale ohtlikkusele.
Justkui mõnest omaaegsest hoiatavast artiklist mahakirjutatuna ongi loo sünge jätk nüüd käes. Kuna Lennart Meril ja tema tsunftikaaslastel polnud paslik kodakondsuse nullvariandi mõttega välja tulla, siis tassiti see avalikkuse ette Res Publica liidri Rein Taagepera kätega.
Lennart Meri tihedad sidemed agaralt ärpleva, kuid selge identiteedita Res Publica seltskonnaga on ammu teada, kuid see operatsioon oli päris nutikalt korraldatud ja väärib kohta mõnes õõnestustegevuse käsiraamatus. Kahju ainult, et küllaltki asjalik teadusemees Taagepera lasi end nii lihtsameelselt haneks tõmmata ja Meri mesijutust eksitada.
Tema ehmatus on näha ka viimaste päevade ajalehtedest, kus emeriitprofessor püüab igati siluda 0-variandi ehmatavaid konarusi ning neid nüüd osava jutuga siledaks lihvida. Kogu selle sünge loo juures on mõtlemapanev see fakt, et meie rahvusaadete sõnaosavad eestseisjad Mart Laari isamaaliitlaste leerist pole leidnud mahti ja julgust Res Publica pakutud kodakondsuse andmise lahjendamise kontseptsiooni üldse tõsiselt kommenteerida. Kas see tähendab seniste rahvuslaste nõustumist ligi 200 tuhande uue mitte-eestlasest kodaniku kiirküpsetamise programmiga?

Neljas käsk
Ära tapa, kuid vajadusel püüa vanade sõprade abiga vabaneda neist, kes võiks Sinu minevikust tõtt rääkida ja sellega suure ürituse ohtu seada.
Võibolla tuleks siin meenutada kadunud Ülo Koitu, Lennart Meri endist ülemust ja soosijat KGB variorganisatsiooni VEKSA päevilt, kes tundis väga hästi Lennart Meri tegemisi ning võis vanaduspõlves ehk kusagil liigselt suud paotada.
Kurb tõsiasi on see, et hea ujuja Ülo Koit leiti mõne aasta eest seletamatutel asjaoludel uppunult Lätis Lielupe jõest. Kadunu maeti kiiresti ja käratult ning tema surma asjaolusid ei uurinud keegi. Miskipärast põles peatselt maha ka Koidu eluase, kus kuuldavasti hävis tema kindlasti huvipakkuv isiklik arhiiv. Ka tema haud tehti maatasa.
Kui me ikka tahame vabas ja iseseisvas Eestis vabaneda minevikuvarjudest ja hirmudest, siis tuleks hakata tõsiselt uurima Riias uppunud Ülo Koidu salapärase kadumise ja hukkumise kõiki asjaolusid.
See annaks kindlust, et Eestis ajame ja otsustame oma asju ikka me ise, mitte ei suunata ja juhita meie tegemisi kusagilt kaugelt, kuigi siinsete, muidu kenade inimeste abiga…

Viies käsk
Iga vahend on hea, kui see teenib Sinu võimuiha. Kuna Sa olid Isamaa presidendikandidaat, siis Sa lasid omal ajal Isamaa tegelinskitel teha niisuguse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse, mis vaatamata Arnold Rüütli mäekõrgusele võidule Sinu üle võimaldas Sul ikkagi saada Riigikogu toel 1992. aastal Eesti Vabariigi Presidendiks.
Siia ritta võiks lisada veel mõndagi Lennart Meri eilsete ja tänaste tegemiste seast. Mäletame kümmekond aastat tagasi tema jõulist võitlust selle eest, et Eesti merepiir oleks mõnes, eelkõige Venemaale strateegiliselt tähtsas kohas kõigest neli meremiili.
Täna tekitab tõsist huvi see, milliste faktide alusel tõdes Meri määratud rahvusvaheline komisjon, et eesti mehed osalesid Saksa politseipataljoni ridades juutide massilises mahalaskmises Valgevenes 1942. aastal. Nüüd on seda Eesti riigile ebameeldivat süüdistust korratud rahvusvahelisel tasandil ja me olema hädas nende süüdistuste tõrjumisega, mille pall lükati veerema meie endise presidendi Meri õnnistusel. Või oli Meri loodud komisjonile antudki ülesanne tegelda ka Eesti märgi otsimisega, kuigi negatiivse poole pealt.

Kui me ikka tahame vabas ja iseseisvas Eestis vabaneda minevikuvarjudest ja hirmudest, siis tuleks hakata tõsiselt uurima Riias uppunud Ülo Koidu salapärase kadumise ja hukkumise kõiki asjaolusid.
See annaks kindlust, et Eestis ajame ja otsustame oma asju ikka me ise, mitte ei suunata ja juhita meie tegemisi kusagilt kaugelt, kuigi siinsete, muidu kenade inimeste abiga…

Mis jääb siis sõelale endise presidendi Lennart-Georg Meri töödest Eesti heaks? Ega suurt midagi. Vast ainult see, et tänu Meri isiklikule sekkumisele tehti korda Tallinna lennujaama käimla. Kuid mõnele polegi seda nii vähe.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)