E-valimised ja sotsiaalmeedia

Valimistesse lülitunud 16-aastased, aga ka paljud keskealised, ei suhtle juba ammu isegi omavahel nutiseadmeid kasutamata. Valija, kes istub parajasti sotsiaalmeedias, teeb oma valiku hetkeajendil võõraste õhutusel. Samas annab juba valimisjaoskonda minek valijale mõtlemisaega, et siis valimiskabiinis teha läbimõeldud valik.

Sotsiaalmeedial on suur võim inimeste valikute kujundamisel. Paljud ei jälgi enam üldse massimeediast pakutavaid uudiseid. Sotsiaalmeedias suunavad inimeste valikuid ja tegemisi arvamusliidrid. Arvamusliidrid võivad olla 99% ausad ja erapooletud, kuid ka nemad on ainult inimesed ja võivad ise olla mõjutatavad. Või, mis veelgi hullem, müüdavad!

Meenutagem korraks presidendivalimisi aastal 2006, kus meie tuntud ja armastatud lauljad laulsid presidendiks Ärmataja Ilvese. Kas nad täna tunnevad sellest piinlikkust, ei tea. Tõenäoliselt tegid nad lihtsalt oma tavalist muusikutööd, nii nagu kõrtsideski kombeks: kes maksab, see tellib muusika! Pealekauba said need muusikud meedias hulgaliselt positiivset reklaami.

Tihti piisabki ainult arvamusliidri(te) mõjutamisest või äraostmisest, et muuta e-hääletuse tulemusi.Uuringud on näidanud, et kui üks inimene (arvamusliider) läheb õnge, on ka tema tutvusringkond peagi konksu otsas. Oma eesmärkide saavutamiseks ei pea arvamusliider või mõjuagent isegi otseselt valetama. Piisab kui ta valib ühed faktid ja “unustab” teised (olulisemad), nii nagu see on kombeks ERR-il ja peavoolumeedial.

Arvamusliidritena võivad esineda ka meie “sõbraliku” naaberriigi mõjuagendid. Kui keegi arvab, et need suunavad oma klientuuri Keskerakonda valima, siis ta eksib. “Mida halvem, seda parem!” – võib olla nende arvamusliidrite tegevusjuhendiks. Mis võib olla Putini propagandistidele parem kui tillukesel ja sõjakal EL ja NATO liikmel läheb majanduses halvasti! Riigikogusse ja omavalitsusorganitesse tuleb aidata valida need erakonnad, kes on meie riigi suunanud seisakusse, tänu kelle pikaajalisele valitsemisele tööjõuline elanikkond on lahkunud ja lahkub Eestist! Meie naaberriigile on kasulikum, kui Eesti jookseb inimestest tühjaks ja siinne rahvas on rahulolematu.

E-valimistel omandab erilise tähtsuse kandidaatide paigutus nimekirjas. Kui valimiskabiinis näeb valija korraga kõikide erakondade kõikide kandideerijate nimesid, siis arvutis või nutiseadmes näeb ta ainult esimest osa valimisnimekirjadest. Valija, kes soovib valida konkreetset inimest, kuid ei mäleta tema erakondlikku kuuluvust, ei tarvitse soovitud kandidaati arvutist üldse üles leidagi. Kogu nimekirjade läbikerimine on üpris aeganõudev ja tülikas tegevus. Üldjuhul piirdubki e-hääletaja nimekirja esiotsaga, mis vägagi sobib parteikontoritele. Valikut mõjutab ka see, millised erakonnad kuvatakse ekraanile esimestena. Kokkuvõttes ei määra valimistulemusi enam ausalt valimispäeval valimisjaoskonnas antud häälte arv, vaid näoraamatu kommunidesse ettesöödetud meeleolud. Valimispropaganda muutub nii kümneid kordi odavamaks ja efektiivsemaks, kui majaseintele plakateid kleepides või TV eetriaega ostes.

Kuidas seda kõike põhiseadusega sobitada, on küsimus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Aga küll nad saavad hakkama! ”Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!” teavad juba koolipoisid.

Lausa mõnitamisena tunduvad valimiskomisjoni nende liikmete tegevused valimisjaoskondades, kes ei luba halva nägemisega vanainimestel kasutada lähedaste abi valimiskabiinis. Aga ka siin on lahendus käepärast: vanur mingu valimisjaoskonnast välja ja otsigu mõni läpakaga agitaator, kes teeb e-hääle ära! Hundid söönud, lambad terved! Kellele vanuri hääl agitaatori läpakas tegelikult läheb, sellest ajalugu vaikib.

Sellest on juba kaugelt üle kümne aasta möödas, kui Eesti Vabariigi põhiseadusesse suhtuti veel austavalt. Valimisjaoskondade juures püüti üksikuid viinapudeliga häälteostjaid, ja neid isegi karistati! Täna meenutavad põhiseadust vaid vanurid, need, kes omal ajal hääletasid selle põhiseaduse poolt. Põhiseaduse asemel kasutatakse täna juba ümmargusemaid väljendeid nagu “põhiseaduse ühetaolisuse põhimõte”, ”põhiseaduspärasus” jne.

Küll oleks tore, kui seda vastikut põhiseadust risti jalus poleks!

Meie õnneks või õnnetuseks on Eesti Vabariigis terve rida kõrgeid riigiametnikke, kes saavad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgimise ja kaitsmise eest palka.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on ametist tulenevalt Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. 

„Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab." Ülle Madise on õiguskantsler 2015. aastast alates.

“Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, Kersti Kaljulaid, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.” (10.10.2016)

KUIDO SÄDE, vaatleja

[illustratsioon] Valimistulemuse eelolevatel valimistel määrab paljuski Facebook ja muu sotsiaalmeedia.

Jaga |