Kas Eesti valmistub sõjaks?

Ajalooline kogemus õpetab, et kui valitsuse populaarsus langeb mitte päevade, vaid lausa tundidega, vajab riik väikest võidukat sõda või vähemalt sangarlikku lahingut. Aga kellega me siis õigupoolest sõdida kavatseme? Soomega poleks nagu põhjust ja Rootsigi on viimastel sajanditel Eesti suhtes hästi käitunud. Lätlastega seisime koos Balti ketis ning Ainaži (Heinaste) tagasivallutamine poleks kõige sõbralikum tegu. Meie suurim vingamees ja tüllikiskuja on Venemaa, ent andke andeks! Paari päevinäinud haubitsa ja pioneeripataljoniga rünnata tuumariiki oleks enesetapjalik.

Jääb üle vaid sisesõda opositsiooni vastu. Ning seda on meie valitsus ka edukalt alustanud.

Tulemuslikult on läbi puistatud suurima opositsioonierakonna peakorter ning algatatud ülemaailmne kirjaafäär, mille olemust on küll raske mõista. 450 lehekülge eraviisilist lobisemist andsid presidendile põhjuse tulla Ärmalt tähtsa talubisnise juurest pealinna telestuudiosse ning hoiatada: Isamaa on ohus! Varasemate jamade puhul vaikinud peaministergi paotas suu ning rääkis midagi demokraatia haprusest.

Positsioonisõda algas valitsusele võidukalt ning ajakirjandus sai suure kondi, mida järgnevate nädalate vältel mõnuga järada. Luuraja Põdra amokk Vene kriminaalidega ja elamislubade müügist saadud rahaga täidetud ämbrid valitsuspartei peakorteris pole ju teema, mille kohta prokuratuur infot tilgutaks. Nii et siis - vaikus! JOKK ja MOTT.

Ent tuleme tagasi eelarve juurde. Lisaks Kaitseministeeriumi rahaliste võimaluste kasvule on veel üks pailaps, kellele ilma väiklase kadetsemiseta pappi juurde pritsitakse. Me sulgeme päästekomandosid, hoiame igapäevaselt kuritegevusega võitlevaid politseinikke naeruväärsel palgal, ent KAPO saab oma alati kätte. Poliitilise politsei järgmise aasta eelarve moodustab 25 miljonit eurot, samal ajal kui läbi Kulka (Kultuurkapital) kulutatakse tervele eesti kultuurile 21 miljonit. Omasid peab hoidma ja sisesõda pole veel võidetud.

Lähipäevil tuleb nähtavasti veel üllatusi, arvas mu erudeeritud tuttav. Küllap on tal õigus, sest Rahvaliidu saatuseni on Keskerakonnal veel pikk maa ja valitsust aitab vaid võidukas sõda.

IVAR PÕLLU, harrastusanalüütik

Jaga |