Vastukaja Tõnu Tõnso artiklile

04. mai 2005


„Eesti müüdi välisomandisse võileivahinnaga" 20. aprilli Kesknädala veebilehelt

H kirjutas:
Huvitav mis alal autor lektor on? Sellistest asjadest nagu teenuste bilanss ja investeeringute bilanss pole ta vist kuulnudki.

Tõnu Tõnso: Olen kuulnud nii teenuste bilansist kui ka investeeringute bilansist. Investeeringute osa on veidi kajastatud ka minu artiklis, detailse pildi saab aga Eesti Panga materjalidest. Vaadake dokumenti „Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 31. detsembril 2004. aastal":
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/ seeriad/rip_lyhi/_2005/_11.pdf
Tsiteerin: „Väliskohustuste ülekaalu ja nõuetest kiirema kasvu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon 2004. aasta lõpus 126 miljardi krooni ulatuses negatiivne, moodustades 91% oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). 75% netoinvesteerimispositsioonist oli pikaajaline kapital. Viimase osakaal on aastaga langenud 13 protsendipunkti võrra. Eesti kõigi sektorite võlakohustused kasvasid aastaga kolmandiku võrra ja olid 31. detsembril 2004. aastal 117 miljardit krooni (ligi 85% oodatavast SKPst). Koguvõlg hõlmas 52% väliskohustuste mahust."
Tuletan veel kord lugejaile meelde, et väliskaubandusbilansi summaarne puudujääk aastatel 1993–2004 on 219 miljardit krooni. 2003. aastal oli kaubandusbilansi puudujääk 32,3 miljardit krooni, 2004. aastal aga 32,6 miljardit krooni.
Sellest, mida statistika ei näita:
Mis puutub nn teenuste bilanssi, siis kahjuks ei ole teada, kui mitme miljoni krooni eest Soome ja Rootsi turistid Eestist teenust (peamiselt muda pealemäärimine jms kuurorditeenus) aastas ostavad. Ka ei ole teada, kui mitme miljoni eest saavad teenust kurikuulsad inglise poissmehed.
Mis puutub väliskaubandusbilanssi, siis see ei kajasta tõepoolest seda, kui mitmesaja miljoni eest Soome ning Rootsi kaubaturistid meilt kaupa (peamiselt toiduained, riidekaubad ja odav alkohol) koju veavad. Siiski võib arvata, et turismi summaarne kogumõju ei tasakaalusta väliskaubandusbilanssi, see võib viimastel aastatel ülioptimistlikult hinnates ulatuda kuni kümne miljardini.
Viimased täpsed andmed on 2002. aastast. Siis oli hotellide, laagriplatside jm majutuskohtade realiseerimise netokäive 1,438 miljardit, restoranide, baaride, sööklate ja muu toitlustusteeninduse kogukäive aga 2,265 miljardit. Kokku seega umbes 3,7 miljardit krooni.
Paraku on selle 3,7 miljardi sees arvesse võetud lisaks välisturismile ka eestisisene turism ning meie inimeste söömine sööklates, restoranides jms toitlustusasutustes. Seega – kauba-, seksi- ning kuurorditurism tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi mõnede miljardite, ülimalt kuni kümne miljardi ulatuses, aga aastasaldo on miinuses 32 miljardi ulatuses.
Samas on tõesti nii, et kui turismi ei oleks, siis oleks meie olukord veel nutusem. Seega tuleb tõdeda, et õigus oli Endel Lippmaal, kui ta ükskord kuulutas, et Eestis ei ole mitte majandus, vaid on „Kadaka turu majandus". Meil tuleb tõele näkku vaadata.

Jänis kirjutas:
Vahet pole, kellele mingisugune tehas kuulub. Kapitalil pole tänapäeval rahvust. Oluline on, et tehas töötaks. Et inimesed selles tööd saaksid teha ning et EV eelarvesse maksud laekuksid.

Tõnu Tõnso: Tegemist on tuntud poliitloosungiga, mida liberaalid on meie noorte peakestesse juba kümmekond aastat tampinud. Mina ütleksin nii: „Kuigi kapitalil (s.t kroonil, sendil ja dollaril) ei ole rahvust, on kapitali omanikul üldjuhul rahvus. Ilma rahvusliku identiteedi, kodu ning juurteta inimesi on ettevõtjate hulgas vähe.
Välisomanik teeb kõik selleks, et tema välismaine tootmine oleks võimalikult odav, palgakulud oleksid minimaalsed ning et makse tuleks välismaal võimalikult vähe maksta. Vahe tuleb sellest, et kasumi, mis ta teenib, viib välisomanik Eestist välja. Kodumaine väike- ning keskmine ettevõtja kulutab aga peaaegu kogu oma kasumi Eestis. Eestlaste eraomanduses olevaid suurettevõtteid meil ju peale Kalevi kommivabriku vist enam ei ole."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)