Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nõukogude jama toimib ikka veel

RALF R. PARVE,      23. juuli 2003


Venemaa välisministeerium oli möödunud kolmapäeval Eesti peale jälle tige. Sedapuhku ärritasid venelasi Tallinnas okupatsioonimuuseumi ning Maidlas tapetud metsavendade mäletusmärgi avamine. Nõukogude okupatsiooni meenutamine ajab Moskva marru. Ilmselt on peatselt oodata, et neonatsid limoonovlased asuvad tellimustööna jälle Moskva Eesti saatkonna seinu rüvetama.
Agentuuri Interfax andmeil seab Vene välisministeeriumi väitel Eestis toimuv kahtluse alla Eesti võimujuhtide deklareeritud ustavuse euroopalikele põhimõtetele, sealhulgas suhtumises faðismi.
See, et nõukogude röövvallutajad panid pihta Pätsi ametiraha, vedasid minema meie postimuuseumi varad ning peavad enda omaks Voronezhis asuvaid Tartu Ülikooli varasid, saatsid GULAGi kontsentratsioonilaagritesse kümneid tuhandeid eestlasi ja mõrvasid sadu riigi- ja omavalitsustegelasi nagu sakslased juute, ei tule Moskvale järjekordses raevuhoos meeldegi. Nõukogude Venemaa tegutses siis täpselt samamoodi kui natsi-Saksamaa vallutatud Euroopas. Täpipealt ühesugused olid Hitler ja Stalin, NKVD ja Gestapo, GULAGi ja natside surmalaagrid. Mõlemal tolleaegsel verevennal toimis ühine põhimõte: "Ein Reich, ein Volk, ein Führer." Nii polnudki eestlastele mingit vahet, kas "Sieg heil" või "Pobeda budet za nami!".
Pimeda kassipojana käituvale Moskvale on aga millegipärast kahetsusväärne Tallinna ametivõimude poliitiline eestkoste muuseumi ja mälestusmärgi püstitajate püüdele asetada võrdusmärk natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele.
Paraku Moskva nõukogulik kool ja moskoviitide nipid on meiegi poliitilistes vastasseisudes igapäevaseks nähtuseks. Kui ennemuiste sõimati eestlasi kolonisaatorite poolt täiesti üheselt fashistideks, siis täpselt samamoodi sõimavad meie oma suguvennad teisitimõtlevaid rahvuskaaslasi kommunistideks. Seda nii avalikus kirjasõnas kui anonüümsetes internetiportaalides.
50 punast aastat on meie geneetilisele koodile üsnagi laostavalt mõjunud.

Viimati muudetud: 23.07.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail