Sangpomm riigieelarve küljes

Arvestada tuleb  tõsiasjaga, et väikese riigi eelarvelised kulutused ametnikkonnale on protsentuaalselt riigieelarvest suuremad kui suurriigil. Küll aga saab võrrelda ja peab võrdlema väikeriikide riigiaparaatide suurust ja struktuuri. Eestis on 242 riigiasutust, Soomes 80. Sealjuures on Soome rahvaarv meie omast ca neli korda suurem ja pindalalt ületab Soome Eestit seitsmekordselt. Lausa ulmeline erinevus!

Ministeeriumid kui pisikesed vürstiriigid

Oleksime tugevad, kui riigivalitsemise struktuurid moodustavad ühtse ja tugeva terviku. Aga ei moodusta! Iga ministeerium on nagu omaette väike vürstiriik ja ministrid on kui valitsevad vürstid. Iga vürstikene võitleb põhiliselt omaenda valitsusaparaadi eest. Vähe sellest - meil on veel nn ametid, igaüks oma kõrgepalgalise peadirektoriga, kes ei suuda või ka ei taha eriti koostööd teha. Olen omaenda kõrvadega kuulnud öeldavat „Meie ametis on teistsugused kombed kui teises ametis", sealjuures mõlemad on sama ministeeriumi omad. Fantastiline!

Selle üheks kurvaks tagajärjeks on dubleerimine. Eestis on näiteks Sotsiaalministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse osakond, aga peale selle veel kõrgepalgaline ja omaette seisev soolise võrdõiguslikkuse volinik oma aparaadiga. Milleks? Ei tea. Igal ministeeriumil ja peale selle veel ka igal ametil on oma õigusosakond jne. Selliseid näiteid võiks tuua lausa lehekülgede kaupa.

Eeltoodud on struktuurse ülepaisutatuse näited. Aga räägime ka ametnike arvust.

Kümme aastat tagasi oli omaaegses Keskkonnafondis (nüüdse nimega Keskkonnainvesteeringute Keskus; KIK) 3-4 ametnikku ja juhataja kuupalk oli ca 10 000 krooni. Nüüd töötab KIK-is 40-50 ametnikku ja juhataja palk on 50-60 tuhat krooni. Iga siinne ametnik mõtleb välja üha uusi ja keerukamaid formulare keskkonnaprojektide taotlejatele - kuidagi tuleb ju oma eksistentsi põhjendada. Tulemuseks on, et ametniku põhifunktsiooniks saab taotlustest komavigade otsimine ja selle jälgimine, et iga lause oleks ikka õiges lahtris. Sisuline külg on teisejärguline.

Ja oleks see nii ainult ühes asutuses! Aina keerukamad ja arvukamad formularid paljunevad lausa geomeetrilises progressioonis igal ministeeriumil. Järjest kõvahäälsemaks on läinud välisinvesteerijate kurtmine,  kui aeganõudev ja keerukas on Eestis üht firmat rajada. Jäik bürokraatlikkus, mitte niivõrd euro tulemine või mittetulemine, on tõeline oht välisinvesteeringute sissevoolule.

Jaak Aaviksoo suhtub eakatesse üleolevalt

Mõnest arvust peaks veel rääkima. Viimasel ajal on üheks valjuhäälsemaks sotsiaalkulude kärpimise nõudjaks tõusnud IRL-i kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Et seda teeb just Aaviksoo, pole teda tundvatele inimestele mingi üllatus. Aaviksoo silmapaistvamad iseloomujooned on võimukus, autoritaarsus ja üleolev suhtumine endast vanematesse. Viimane on iseloomulik kogu IRL-ile.

1990. aastate keskpaigas esines värskelt haridusministriks saanud Jaak Aaviksoo Eesti Teadlaste Liidu (ETL) kongressil. Tavapärase poliitikujutu lõpetuseks tegi minister suurejoonelise käeviipe üle saali ja deklareeris umbes nii: vaadake ringi, teadlased, kui vanad te kõik olete! Juhtumisi oli allakirjutanu tollal ETL-i esimees ja kongressi organiseerija. Seetõttu võin täiesti kindlalt öelda, et kongressi delegaatide keskmine vanus oli enam-vähem samasugune kui Aaviksoo praegune vanus. Kuidas siis on, Aaviksoo? Teil tuleks ehk nüüd erru minna Teie enda vanusekriteeriumide järgi?

Eesti kaitseministeeriumis töötab ca 240 ametnikku, Soome  kaitseministeeriumis ca 140. Sealjuures ületab Soomes relvis meeste arv ja armee sõjaline võimekus meie riigi võimekuse vähemalt kümnekordselt. Sama suundumuse jätkudes oleks meil varsti iga kümne relvis mehe ja naise kohta üks ametnik kabinetis arvuti taga.

See ei ole lihtsalt enam kurb, see on naeruväärne. Mis juhtuks meie kaitseväega kui Kaitseministeeriumis töötaks veerand tuhande ametniku asemel sada inimest? Mitte midagi. Pabereid liiguks vaid vähem. Ära võiks lõppeda ka peastaabi ja ministeeriumi lõputu rivaalitsemine.

Aaviksoo võiks esmalt ikka omaenda ametkonnas ringi vaadata. Ärgu tulgu kohe kallale eakatele ja puuetega inimestele!

Meie riigiaparaat on struktuurselt killustatud ja arvuliselt oluliselt ülepaisutatud. Sangpommiks eelarve küljes ei olegi ehk vanade ja väetite eksistents?

UNO SIITAN, PhD, Tartu

Jaga |