Ivan Makarovi muutumised

Üks minu eelistusi oli Ivan Makarovi (praegu Raadio 4 vastutav toimetaja) saade „Raadius". Sisukalt, teraselt ja objektiivselt vaadeldi Balti riikides, Skandinaaviamaades ja teistes Lääne-Euroopa riikides ning Venemaal, eriti just Kaliningradi ja Leningradi oblastis toimuvat. Samuti seda, kuidas neid sündmusi kajastasid kohalikud kommentaatorid ja meedia. Ka täna on „Raadiust" päris värskendav kuulata.

Piinlik Makarov

Siis aga juhtusin kord, umbes aasta tagasi, kuulama mõnd Makarovi saadet Vikerraadios. Jutt käis muidugi Venemaast, Alla Pugatšovast ja veel muustki. Makarov oli kui ümber vahetatud.

Pean tunnistama, et eriti tähelepanelikult ma Vikri saateid ei kuulanud, kuid üldmulje oli küllalt ühene: pole Venemaal ei kultuuri, ei filmi- ega teatrikunsti, ja üldse jääb mulje, et Venemaa on koht, kus keskmine tänavapilt on purupurjus libude, pättide ning sõjaväelaste päralt, kelle vahel kakerdavad ringi karud. Peale selle on Venemaal veel Kreml, kus istuvad Putin ja Medvedev ning mõtlevad väsimatult välja järjekordseid Eesti-vastaseid intriige.

Mu jutt on loomulikult utreeritud. Kuid imeliku tunde tekitasid tema saated küll, ja kui ma poleks Venemaal toimuvaga natuke kursis, oleksin ehk ka midagi uskuma jäänud - rääkis seda kõike ju eestivene ajakirjanik, ja venelane ju kindlasti teab Venemaad.

Praegu on aga asi läinud lausa piinlikuks. Nimelt teeb Makarov igal kolmapäeval Vikerraadios venekeelse meedia ülevaateid. Teeb isuga,  kirglikult lausa. Asja mõte on enam-vähem sama, mis meie „õukonnameedias" väga levinud: kõik, mida teeb valitsuskoalitsioon, eesotsas Reformierakonnaga, on imeõige ja imeõiglane; kõiges, mis Eestis halvasti, on süüdi Savisaar, Tallinna linnavalitsus ja Keskerakond. Venelased, kes Savisaart ja Keskerakonda pooldavad, on Kremli käepikendused ja Eesti riigi alustalade õõnestajad.

Ka „Kesknädal" sai oma jao

3. juuni saates „ETV ja PBK: nagu Euroopa ja Aasia" sai ka ajaleht „Kesknädal" oma jao ning mürgiste sõnadega meenutati KaPo poolt tapetud ajalehte „Vesti Dnja" ja peeti meeles selle endisi töötajaid Aleksandr Tšaplõginit ning Igor Kuldmaad. „Kesknädala" ja „Vesti Dnja" pihta suunatud mürgiannuse põhjuseks oli „Kesknädala" raamatu „Kuritöö ja karistamatus", mida Makarov nimetab „praeguse koalitsiooni üdini korrumpeerunud poliitikute paturegistriks", esitluselt tehtud telekanali PBK reportaaž.

Makarovi saadete põhjal jääb vägisi mulje, et mõni vene inimene on tunduvalt russofoobsem kui eestlased ise. On küll ääretult meeldiv, kui Eesti riigis elav muust rahvusest kodanik on kogu olemusega eesti asja eest väljas, kuid samas tuleb vägisi meelde legendaarne Ivan Orav, kes pidevalt „tibladega" võitleb.

Pronksiöö valik

Kesknädalale tundub, et tõepoolest hea ajakirjanik Ivan Makarov on teinud lihtsalt oma valiku. Ja selle valiku tegi ta legendaarsel Pronksiööl. Me ju ei tee enam nägu, et Pronksiöö ei tähenda Eesti jaoks suurt midagi. Loomulikult tähendab! Pronksiöö mõjutas vähem või rohkem praktiliselt kõiki Eesti inimesi. Keda ideoloogiliselt, keda majanduslikult, keda poliitiliselt, keda isiklikult, kuid puutumata ei jätnud kedagi. Eriti suur oli selle öö mõju eestivenelastele. Paljud neist tegid noil aprillipäevadel valiku: kas elada oma südametunnistuse järgi või lihtsalt hästi - toidukausile lähemal.

Iseenesest on inimese soov hästi elada tervitatav. Pealegi on sõna „südametunnistus" küllalt mitmeti mõistetav. Kust me teame, äkki on Makarovi ideeline missioon Savisaarega surmavõitlust pidada, justkui vampiiritapjal Gabriel Van Helsingil krahv Draculaga?

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |