Norras käib valimiste lõpuspurt

Norras on kogunud parlamendivalimistel juba viimased 90 aastat enim hääli sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kuid kaalukeele rolli mängivad väiksemad erakonnad, mille toetusest sõltub valitsuse püsimine. 2013. aastal tuli võimule vähemusvalitsus, mille moodustasid paremtsentristlik Konservatiivne Partei ja Eduerakond. Viimast nimetatakse mujal maailmas küll sageli parempopulistlikuks, sest Eduerakond on tuntud immigratsiooni vastustamise poolest, kuid oma juurtelt on see libertaarne, klassikalist liberalismi esindav jõud.

Parlamendis toetavad parempoolset vähemusvalitsust ka Liberaalid ja Kristlik Rahvapartei. See on andnud seal kindla seljataguse. Nüüd üritavad paremtiiva väiksemad liikmed aga saavutada olukorda, kus valitsusse kuuluksid nemad ja Eduerakond toetaks neid parlamendis.

Kristlik Rahvapartei on andnud samas mõista, et võib toetada parlamendi järgmises koosseisus ka Tööpartei valitsust, kui saavutab sellelt tugevama toetuse omaenda seisukohtadele.

Kasvab toetus väikeparteidele

Parem- ja vasaktiiva vahel käivas heitluses ei ole valinud poolt rohelised, kes kuuluvad praegu opositsiooni. Rohelised alustasid Norras oma erakonna loomist juba enam kui 30 aastat tagasi, aga parlamenti pääsesid esmakordselt alles nelja aasta eest. Toona saadi 2,8% häältest, mis andis rohelistele vaid ühe koha 169-st, kuid praegu näitavad küsitlused, et neid kavatseb toetada umbes 4% valijatest.

Rohelisedki on seadnud oma toetuse valitsusele sõltuvusse sellest, mil määral uus koalitsioon arvestab nende seisukohtadega.

Küsitluste kohaselt võib pääseda nüüd parlamenti ka marksistlik erakond Punased, mis sündis 2007. aastal väiksemate vasakäärmuslike jõudude ühinemisel. Punased on lahti öelnud vägivaldse revolutsiooni ideest, kuid tõeliste kommunistidena näevad nad jätkuvalt oma lõppeesmärgina klassideta ühiskonda, nagu seda kuulutas juba Karl Marx. Nende esmaseks sihiks on avaldada survet suurematele vasakjõududele, et nood tugevamalt kaitseksid heaoluriigi mudelit.

Seega võib Norra parlamendi järgmises koosseisus olla kolm väikest erakonda, mis kõik üritavad sisuliselt kallutada Tööparteid enda poolt soovitud suunas. Kristlik Rahvapartei ja rohelised kasutavad survestamiseks võimalust toetada parempoolset valitsust. Punased ähvardavad lihtsalt sellega, et võtavad muidu ära sotside valijad.

Tööpartei langeb, Keskerakond tõuseb

2013. aastal võimult tõugatud vasakpoolsel blokil, kuhu kuuluvad Tööpartei, Sotsialistlik Vasakpartei ja Keskerakond, käib hetkel tasavägine rebimine nelja praeguse valitsuse taga oleva erakonnaga.

Vasaktiiba juhtiv Tööpartei on kaotanud samas nii palju toetajaid, et ühe küsitluse kohaselt võib Konservatiivne Partei saada sellest nüüd isegi rohkem hääli. Tööpartei arvelt tõusevad mitte üksnes rohelised ja punased, vaid ka Sotsialistlik Vasakpartei ja Keskerakond.

Põhjamaade keskerakonnad on kõik agraarparteidest välja kasvanud tsentristlikud jõud, mis on kuulunud traditsiooniliselt nn. kodanlike parteide hulka. Norras ühines Keskerakond vasakpoolse blokiga alles 2005. aastal, varem ei olnud see toetanud ühtegi Tööpartei valitsust.

Sotsialistlik Vasakpartei, kes asub seevastu Tööparteist vasakul, loodi 1960-ndatel Tööparteist lahkunud NATO-vastaste sotsiaaldemokraatide eestvedamisel, kaasates ka kommuniste.

Eelmistel valimistel sai Keskerakond 5,5% ja Sotsialistlik Vasakpartei 4,1% häältest. Kui kevadel toetanuks Keskerakonda küsitluste kohaselt vahepeal isegi enam kui 15% valijatest, siis praegu on erakonna reiting 10–11% (sellest rohkem hääli saadi viimati aastal 1993). Keskerakond kavatseb jääda truuks liidule Tööparteiga ja teeb nüüd kampaaniat praeguse valitsuse vastu, soovides hoida samas ära vasaktiiva vasakpoolsema osa mõju kasvu.

Igaühel omad teemad

Valimiste peateemasid on raske välja tuua, sest iga erakond üritab suruda päevakorda just endale südamelähedasi asju. Üldjoontes võib öelda, et Konservatiivne Partei ja Eduerakond seisavad maksude langetamise ja riigisektori kärpimise, aga Tööpartei ja Sotsialistlik Vasakpartei jõukuse kõrgema maksustamise ja avalike kulutuste suurendamise eest.

Samas tahab Tööpartei piirata riigi naftafondi tulevaste põlvede tarbeks kogutud raha kulutamist. Praegune valitsus on neid sääste kriitikute sõnul lausa laristanud. Eduerakond tahab seda raha veelgi rohkem käiku lasta, kuid Konservatiivne Partei soovib tõmmata nüüd pidurit.

Norra Keskerakonna uuest programmist oli lühidalt juttu 3. mai Kesknädalas. Muu hulgas on selles varasemast tugevam rõhuasetus rahvuslusel. Keskerakonna käsitluses on norra rahvuslus positiivne jõud – kaasav ja ülesehitav, mitte tõrjuv ja destruktiivne. Kuna tegemist on peamiselt maapiirkondi esindava erakonnaga, mis pooldab võimu detsentraliseerimist, siis vastustab see tugevalt ka praeguse valitsuse tsentraliseerimispoliitikat.

ANDRES LAIAPEA, välispoliitika vaatleja

[fotoallkiri]    PUNASED. Norra parlamenti võivad pääseda nüüd marksistid, kes on lahti öelnud vägivaldse revolutsiooni ideest ning soovivad, et üleminek sotsialismile toimuks rahumeelselt, demokraatliku revolutsiooni teel. Oslos kavatseb neid küsitluste kohaselt toetada lausa 7–8% valijatest.

Jaga |