Euroopa põhiseadus rahvahääletusele

AIN SEPPIK,      26. jaanuar 2005


Eesti rahvas on oma otsuse teinud ning peagi saab meil oldud aasta Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Ajakirjanduses ja Keskerakonnaski leidub minu üllatuseks ikka veel inimesi, kes süüdistavad meid Euroopa Liidu vastalisuses. Oleks aeg maa peale tulla ning enda ümber vaadata: Keskerakonnas ei diskuteerita enam ammu Euroopa Liitu astumise üle, kuna rahva tahe on meile ülimuslik ning see tahe oli selge ja ühemõtteline.

Paraku ei tähenda see, et Euroopa Liidu üle ei oleks vajalik vaielda ka tulevikus. Diskuteerida tulebki ning mulle tundub, et kaua ja pikalt. Euroopa Liitu astumisega sisenesime hoopis uude ruumi nii õiguslikus kui majanduslikus mõttes. Ruumi, mille reeglitest enamikul inimestel pole kas üldse mingeid teadmisi või on need äärmiselt puudulikud.
Seetõttu on ka eksimisvõimalused äärmiselt suured ning võivad meile kalliks maksma minna.
Arvan endiselt, et meil Euroopa Liitu astumisele muud alternatiivi ei olnud. Nüüd tuleb õppida uutes oludes elama ja läbi lööma. Paraku tundub, et meie praegused võimulolijad on monopoliseerinud kogu Euroopa Liiduga suhtlemise ning meie valitsus püüab rahvast Euroopa asjadest eemal hoida niipalju kui võimalik.

Sama püüe oli omal ajal Vene keisritel, kes kartsid nii Euroopast tulevat vabamõtlemist kui uusi ideid. Mida kardab meie paduparempoolne valitsus, seda ma ei tea. Arvata võib, et rahvas võib Euroopas äkki näha solidaarsusel rajanevat heaoluühiskonda ning hakata seda võrdlema siinse sotsiaalse olukorraga.
Tõsiasi on, et erinevalt näiteks Suurbritanniast ja Prantsusmaast ei julgenud meie valitsus areneva ja uueneva Euroopa põhiseaduse lepingut rahvahääletusele panna. Keeldumise motiivid on seejuures ainult juriidilised: valitsus käsitleb Euroopa põhiseaduslikku lepingut üksnes välislepinguna meie põhiseaduse IX peatüki tähenduses. Selline seisukoht on äärmiselt vaieldav ja tekitab küsitavusi.
Nimelt on Euroopa põhiseaduse lepingu näol tegemist Eesti õiguse suhtes ülimuslike normide kogumiga ning seetõttu ei ole Euroopa Liidu õigusele võimalik kohaldada põhiseadusega välislepingutele ette nähtud tingimusi. See pole üksnes minu seisukoht: põhimõtteliselt refereerisin ma õiguskantsler Allar Jõksi vastust minu sellekohasele küsimusele.

Võime küsida: kas see leping on meile nii tähtis? Vastus on ühene ja selge: see seadus on oma sisult Euroopa Liidu põhiseadus ning mõjutab Eesti riiki ja selle tulevikku oluliselt. Juba 19. sajandist alates käsitleb üldine riigiõpetus riigi kolme põhitunnusena rahvast, territooriumi ja avalikku suveräänset võimu. Nii tulebki silmas pidada, et see Euroopa Liidu õigusakt on Eesti siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik ning siseriiklik õigus peab olema Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Et tegemist on sisuliselt põhiseadusega, siis on selle tundmine ja igakülgne arutelu kogu rahvaga äärmiselt vajalik. Piisab antud aktiga põgusast tutvumisest, et sellele järeldusele jõuda.

Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu artikkel 3 p 2 sätestab liidu kui sisepiirideta ala ehk sel on kindlasti mingi territoorium. Artikkel 8 p 1 määratleb Euroopa Liidu kodanikkonna ning ei ole mingit kahtlust, et teatud osas teostab Euroopa Liit suveräänset võimu oma territooriumil. Kas tõesti ei peaks rahvas seda arutama ja otsustama uue Euroopa põhiseaduse valgusel?
Või artikkel 12, milles määratletakse Euroopa Liidu ainupädevus. Kas me oleme endale teadvustanud juba Euroopa Liitu astudes, et ELi ainupädevusse kuulub liikmesriikide rahapoliitika, mis on võtnud kasutusele euro, ühise kaubanduspoliitika ja tollilliidu? Paljud meist teadvustavad, et artikkel 39 kohaselt viib EL ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat? Kas nende asjaolude osas ei peaks küsima rahva arvamust ja arutama seda koos rahvaga, mitte aga vaid parlamendisaalis? Meie arvates peaks.

Kuid miks siis Juhan Partsi valitsus oma rahvast kardab? Ikka samal põhjusel, miks Lihulaski: see valitsus on äärmiselt ebapopulaarne ning ei oska oma seisukohti rahvale selgitada. Rahvas, va rumaluke, võib teha „vale" otsuse ning siis on uuel poliitikal lõplikult kriips peal. Sellega Juhan Parts aga riskida ei saa ning nimelt seetõttu ta eelistabki rahvaga arutamisele koalitsiooni teerulli. Ainukene küsimus jääb: kuhu nad seekord läbi murravad?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)