Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädal Riigikogus 10. – 14. jaanuar

URMI REINDE,      19. jaanuar 2005


"Ükski Eesti valitsus ei ole 14 aastat täitnud omandireformi seadust."
Helle Kalda

Meie tublid riigikogujad
alustasid pärast kahenädalast talvepuhkust tööd kolme Keskerakonnast pärit arupärimisega ministritele. Esimesel tööpäeval vastasid õiguskantsler Allar Jõks ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip küsimustele, mida Riigikogu kõnetoolist esitasid Vilja Savisaar, Helle Kalda ja Mihhail Stalnuhhin. Ja nagu korduvalt on kasutatud klassikute tsitaate klassikaliste situatsioonide kirjeldamiseks, sobib ka seekord õhustiku kohta parlamendisaalis öelda: küsimused olid kõik vastatavad, vastused aga kõik küsitavad.

Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar
palus Jõksilt õiguslikku hinnangut riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute menetlemise kooskõlast põhiseaduse ja kehtivate seadustega. Teatavasti esitas Keskfraktsioon riigieelarvele üle 700 muudatusettepaneku, mille Riigikogu juhatus 35 ettepanekuks n-ö kokku voltis. Kuidas selline teguviis vastab kodukorra seadusele, seda Savisaar jt arupärimisele allkirjutanud keskerakondlased teada tahtsidki.
Vilja Savisaar leidis, et kokkuvoltijate argumendid ei ole õiguslikult põhjendatud, Jõks aga väitis, et konkreetset seadusepügalat, mis seda juhtumit käsitleb, võib mitmeti tõlgendada.
Keskerakond muidugi mustvalgel kirjas olevat ja üsna üheselt mõistetavat paragrahvi tõlgendada ei tahtnud. Pigem esitati arupärimine lootuses, et edaspidi selliseid vaidlusi Riigikogu saalis ei sünniks, ja seda toetasid ka teiste opositsioonierakondade saadikud.

Keskfraktsiooni aseesimees Mihhail Stalnuhhin
läks kõnetooli arupärimisega Ansipile, tahtes teada, kuidas Eesti Energiaturu valitsevat seisundit kuritarvitatakse. Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing levitab informatsiooni, mille kohaselt on Eesti Energia ebaseadusliku tegevuse tõttu elektritarbijatele väljaspool Eesti Energia võrgu piirkonda tekitatud hinnanguliselt üle 80 miljoni krooni kahju. Ühing väidab, et elektritootmise kasumist kompenseerib Eesti Energia oma kahjumi jaotusvõrgus, seetõttu maksavad teiste võrgupiirkondade tarbijad sisuliselt kinni osa Eesti Energia kontserni jaotusvõrgu tegevuse kahjumist. Teisisõnu, Läänemaa ja Saku elektritarbijaid doteerivad Põhja- ja Lõuna-Eesti tarbijaid.
Ansip vastas, et tema käsutuses olevate andmete põhjal ei saa väita, et Eesti Energia kontsern on mõnedele tarbijatele tekitanud hinnanguliselt üle 80 miljoni krooni kahju. Samuti vastas minister, et elektriturgu reguleerib vastav seadus, mis ristsubsideerimist ei võimalda.
Niisiis jäi minister energiaturul toimuvaga rahule. Küll aga kavatseb Ida-Virumaalt Riigikokku valitud Mihhail Stalnuhhin selle teemaga süvitsi edasi tegelda ning rahva ja energiamonopoli vahelisi suhteid üksikasjalikumalt läbi valgustada.

Riigikogu liige, üürnike liidu esimees Helle Kalda
päris Ansipilt aru, kui kaua peaksid järjekordades ootama veel 7200 allesjäänud sundüürniku peret ja kuidas riik kavatseb neile anda elamispinnad, mida juba ligi 14 aastat nõuab riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt omandireformi seadus.
„Ükski Eesti valitsus ei ole 14 aastat täitnud omandireformi seadust," väitis Kalda, kes tunnistas, et lootis palju uuelt majandus- ja kommunikatsiooniministrilt, kes on kaua olnud populaarne omavalitsusjuht ja peaks teemat tundma. Seda hämmastavam oli Riigikogu kõnetoolis näha kõrget riigiametnikku, kes ei saa aru, mida temalt küsitakse.
Kalda küsib, kuidas Ansip (= riik) kavatseb täita seadust.
Ansip vastab, et rikkamatele sundüürnikele pole kortereid vaja anda.
Nii see vaidlus parlamendi liikme pr Kalda ning täitevvõimu esindaja hr Ansipi vahel käis.
Omandireformiga on üldse nii, et Eesti poliitikud jagunevad selgelt kahte leeri – ühed räägivad aiast, teised aiaaugust. Ühed räägivad seadusest, teised toimetulekutoetusest. Või ühed räägivad seadusest, mille mõju pole keegi lõpetanud; teised vastavad: aga meil oli okupatsioon! Jne.

Peame veel ootama poliitikuid, kes suudavad endale selgeks teha mõisted „riik", „seadus", „seaduste täitmise kohustus", „vastutus kõigi maksumaksjate ees" … Ka vahetunud aastanumber ei toonud selles vallas suuri rõõmusõnumeid.

Viimati muudetud: 19.01.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail