Nädala juubilar IGOR GRÄZIN 55

TOOMAS VAREK,,      27. juuni 2007


Kas tõesti on Igor Gräzin juba 55? Alles olime Moskvas koos 1980-ndate aastate lõpul, kui Eesti delegatsiooni koosseisus esindasime neid inimesi, kes valisid meid Eestile iseseisvust sepistama. Siis oli Gräzin noor ja terane mees, nüüd on ta ainult terane!

Vahepealsetel aastatel kadus Gräzin USA-sse, oli õigusteadlane, sai professoriks, pidas loenguid ja oli mõnda aega Eestist ära. Kuigi temaga olid vist probleemid, sest Riigikogusse kandideerides võttis ta tuhanded hääled, aga pärast pidid valijad teda Ameerikast taga otsima!

Nali naljaks. Gräzin on praeguseni Riigikogu üks aktiivsemaid liikmeid, hea sõnaseadja, kes võtab tihti sõna, ja vähe on asju, mille kohta tal pole oma arvamust. Samuti on tal tugevalt arenenud huumorimeel.

Igori puhul torkab silma, et juba mitmendat koosseisu Riigikogu liikmena ei ole ta meie kodukorda tänini selgeks saanud. Ta lihtsalt ei ole Eesti parlamendi kodukorraseadust vist kordagi läbi lugenud! Ta ei tea, kas tal on ette valmistatud kõne või sõnavõtt, kas ta räägib kolm või viis minutit, ja kui ta on ette valmistanud kaheksaminutise kõne, siis on ta hämmeldunud, kui ta juba viie minuti pärast lõpetama peab, sest unustas ütlemata, et ta tahab rääkida kaheksa minutit. Aga see kuulub tema isikupära juurde, ja just sellisena ta ongi meile kõigile Igor Gräzin.

Tähelepanuväärne on see, et tal läheb kahetsusväärselt tihti hääl ära, ta hakkab kähisema, ja mul on siis tunne, et Gräzinil on häälemurre. Võib-olla läheb see pärast 55. sünnipäeva mööda? Ja ehk 60. sünnipäevaks saab ka protseduurireeglid selgeks ja lugupeetud professoril saab õpipoisiaeg mööda? Siis võtavad noored riigikogulased juba temast eeskuju, kui alustavad oma teed parlamendisaadikuna.

Tegelikult on Igor Gräzin Riigikogu saalis üks silmatorkav kuju. Ta on alati julge oma seisukohta välja ütlema ja seda kaitsma. Ega see Reformierakonnas nii tavaline polegi, et sa näiteks üksinda ja ainsana terves Eesti parlamendis Euroopa põhiseaduslepingule vastu hääletad. Gräzin seda tegi. Mine võta kinni, kas ta tahtis niimoodi tähelepanu võita, oli see edevus või veendunud seisukoht? Aga tema eurovastasusest võib muidugi legende rääkida. Samuti sellest, kuidas ta oma seisukohti ei muuda ja kuidas ta pole ka erakondades rändrüütel ega jooksik olnud – algusest peale on ta olnud kindel reformimees. Ta on Reformierakonna asutajaliige, et mitte öelda – üks alustala. Ja ta saab vist küll kõikide inimestega hästi läbi.

Kevadistel valimistel tõi ta tubli kandidaadina oravapessa 3000 häält, pakkudes visa konkurentsi Marika Tuusile ja Peeter Võsale, aga ka Villu Reiljanile.

Gräzin töötas Toomas Savi nõunikuna, kui Savi oli Riigikogu esimees. Kui mina olin Riigikogu esimees, siis astus ta ka minu juurde aeg-ajalt sisse, ja siis sai elust ja poliitikast räägitud.

Hardo Aasmäega saavad nad tihti kokku, vist võtavad koos mõne õllegi. Eks nad ole omamoodi relvavennad – Aasmäe oli ju ka meiega Moskvas. Ega see vennaskond kao! Pärast kohtumist Aasmäega tuleb Igor Toompea lossi, pea täis igasuguseid eriti huvitavaid mõtteid ja tal on siis tekkinud ka mõned huvitavad ideed.

Gräzin on kiireloomuline ja emotsionaalne, temaga igav ei hakka. Soovin, et emotsionaalsus temas aastatega ei mööduks, nagu see paljudel kahjuks kaob.

Lugupeetud professor Gräzin, soovin Sulle palju õnne! Soovin kõike head jätkuma, mis Su elus praegu on, sest 60-aastaselt on kõik palju teistsugusem!

TOOMAS VAREK, kolleeg Riigikogust

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)