Nädala juubilar MARILYN MONROE 80

Ralf R. Parve,      31. mai 2006


Üks läbi aegade kuulsaimaid ja armastatuimad näitlejannasid Marilyn Monroe sündis 1926. aastal Los Angeleses. Siis kandis ta nime Norma Jean Mortenson.
16-aastaselt abiellus ta Jimiga, keda kutsus Daddy'ks. Kui Ameerika astus Teise maailmasõtta, läks Jim vabatahtlikuna armeesse. Norma Jean värvis sel ajal sõjatehases lennukiosi. Ettevõttest otsiti eriti ilusaid naispatrioote, et rahva ja sõdurite tuju tõsta. Norma sattuski reklaamiagentuuri, kus avastati noore modelli kütkestav kehakeel – teda hakati kasutama supeltrikoode reklaamimisel. Kui Jim tuli 1945. aasta jõuludeks koju, eksisteeris abielu veel ainult paberil. Et filmistuudiod ei sõlminud meelsasti lepinguid abielus näitlejataridega, lasi paar end 1946. aastal lahutada.
1954. aastal sõlmitud abielu pesapallitähe DiMaggioga ei kestnud aastatki. 1955. aastal kohtus näitlejanna näitekirjanik Arthur Milleriga, kellega oli tutvunud neli aastat tagasi. Arthur oli Marilynist 11 aastat vanem ja talle oli omane selline isalik tõsidus, mille Marilyn leidis olevat ülimalt kütkestava. Nad abiellusid, kuid nelja aasta pärast lahutasid.
Tänu välimusele õnnestus Marilyn Monroel enda vastu huvi tundma panna suuri rezhissööre, kes väntasid temaga tõelisi menufilme. Fantastiline kuulsus saabus 1953. aastal filmidega "Niagara" ja "Gentlemen Prefer Blondes". Pruukis Marilynil vaid ekraanile ilmuda, kui temast sai ühe hetkega kõik: popikoon, seksisümbol, sajandi naine.
Olles karjääri tipul, ütles Monroe üles lepingu XX Century Foxiga ja läks New Yorki. Siin alustas ta näitlejakoolitust Actor's Studios, et põgeneda sekspommi-imago eest. Mehed piirasid teda, tema armukeste hulka kuulusid hiljem ka president John F.Kennedy ja justiitsminister Robert Kennedy. Marilynile endale polevat seks eriti midagi tähendanud.
Marilyn Monroe esitatud laulud kuuluvad kuldrepertuaari: «Diamond's Are A Girl's Best Friends», «I Wanna Be Loved By You», presidendile lauldud «Happy Birthday», samuti palju teisi tema ajastust pärit meloodiaid.
Naljakas mõelda, et Föderaalne Juurdlusbüroo luuras omal ajal ekraanilegendi Marilyn Monroe järele, kahtlustades, et blond näitlejanna oli kommunist. Marilyn Monroe kanti musta nimekirja pärast seda, kui ta taotles viisat Venemaale sõiduks.
Kahjuks oli tal hoopis probleeme alkoholi ja narkootikumidega.
4. augustil 1962 suri Marilyn Monroe 36-aastasena Los Angeleses tabletimürgituse tagajärjel. Nii kõlas ametlik versioon, mille suhtes ringleb kahtlusi tänini.

Mida võis Marilyn Monroe oma kõrgajal tähendada eestlastele? Piirid olid meie jaoks tollal kinni, Soome televisiooni veel polnud ja Ameerika filmitäht olid üks osa USA sümbolist, mille moodustasid tema ise, närimiskumm ja Coca-Cola. Kõik see oli kättesaamatu ja tundus parasjagu ihaldatav.
Marilyn Monroe oli tüüpiline näide sellest, kuidas film teeb näitleja kõikvõimsaks – paneb teda armastama ja ihaldama, ent peatselt soosikute nimekirjast kustutab.
Marilyn Monroe puhviti üles nagu ameerika elulaadi sümbol näitamaks, kui kõikvõimas on kinotööstus. Kogu tema tragöödia seisneski selles, et mitte kui midagi tegevast tüdrukust loodi särav ikoon, mis toimib võluvana ja ihaldatavana tänini. Selle kinnituseks vaadake pilti, mille me sellele ülevaatele lisasime.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)