13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Ühest räägitakse, muust mõeldakseLEO MÜRKHEIN, 11. juuni 2014Ühest ajaloo prügikastist on välja otsitud eeskuju, et „räägime L-ist, mõtleme parteile“, ja muidugi ka vastupidi. Nüüd mõtleme Ukrainast, aga räägime Venemaast, ja vastupidi, ning seda paljukordselt pahupidi. Tunneme seejuures lausa hardumust, surudes käsi rusikasse ja pigistades silmist vihapisaraid.
Ootaks küll Eesti arvamusliidreiks saanuilt/tehtuilt sisukamat ja vastutustundlikumat suhtumist, mitte aga honorari eest meelevaldsete mõttepommikeste loopimist. Kord serveeritakse koordineeritult maniakaalset, suisa paranoilist ühe isiku kultuse upitamist, samas jälle jõuetus raevus ja hirmus teise isiku mahatallamist. Seejuures, otse loomulik, ajalugu unustades. Küsiks näiteks Tallinna linnavolinikelt E.-N. Krossilt, Kojamehelt jt: kus olite 90-ndate aastate pöördelistel kuudel, päevadel, tundidel? Kus on teie korstnad ja tornid, kuhu tolleaja aatelised noored oma elu ja tervisega riskides sinimustvalgeid riputasid? Andke teada, pole seni kuulda olnud! Kas nüüd on siis teie aeg mehitada „uue vabadusvõitluse“ eesliini? Peavoolumeedia õhutusel ning „ajudelühisest“ tekitatud emotsioonidele tuginevate jüngrite kaasamisega arvestades. Selletaoline näiline aatelisus on petlik. Ei, sel moel Eesti Asja ajamine on tühipaljas hüsteeriline retoorika, paraku hoolsalt kultiveeritud ja meie elu hoopis õõvastavamaks tegev.
LEO MÜRKHEIN, Tallinn Viimati muudetud: 11.06.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
