Edu tagatis: inimesed, ideed ja raha

KALLE MERILAI,      09. oktoober 2002


Tuleb julgeda unistada ja unistuse täitumise nimel ränka tööd teha. Tihti kurdetakse, et omavalitsus saab vähe teha, raha ei ole ega tule, eelarve on pisike, toetusprogrammidest raha juurde küsimine on lootusetu. Narva-Jõesuus aga on süstemaatiline projektitöö olnud edukas.

Pole just meeldiv tunne istuda rahvusvahelise seminari saalis ja jälgida kodulinna tondilosside teemalist õppefilmi - mahajäetud liivarand, aukus tänavad, võsastunud pargid. Nii mõnigi eestimaine ajakirjanik on leivatüki ausalt ära teeninud, kirjutades kõigest sellest ühes Ida-Virumaa suurema turismipotentsiaaliga linnas Narva-Jõesuus.

Narva-Jõesuu tõuseb räämast ja võsast

Kolm aastat tagasi vastas see suures osas tõele. Keegi ei kiirustanud investeerima räämas ja võsas linna. Täna oleks sellist filmi juba raskem filmida. Muidugi pole kõik tondilossid kadunud, kuid paljudel juhtudel on need vähemalt eravalduses. Kuid on ka uuesti sündinud objekte: Narva-Jõesuu sanatoorium, pansionaat Valentina, külalistemaja Arkadia jmt. Supelrand võtab suvel vastu kuni 16 000 puhkajat päevas. Keegi ei räägi enam Narva-Jõesuust kui võsastunud linnast, vaid kui perspektiivsest kuurordist.
Kuidas elu paari aastaga nii tugevasti muutus? Vastus on lihtne. Peab julgema unistada ja unistuse täitumise nimel ränka tööd tegema. Tihti kurdetakse, et linn saab vähe teha, raha ei ole ega tule, eelarve on pisike, toetusprogrammidest raha juurde küsimine on lootusetu…

Raha küsimine nõuab täpsust ja teadmisi

Pole ka Narva-Jõesuu eelarves raha liiga palju, kuid süstemaatiline projektitöö on toonud edu. Enne kui projektiraha taotlema minna, tuleb väga täpselt teada, mida me küsitava raha eest tahame ja mis kasu sellest üldisele arengule on.
Narva-Jõesuu prioriteet on turismi infrastruktuur. Me ei mõtle seejuures ainult külalistele, vaid ka oma inimeste heaolule. Korrastatud linnas on kõigil meeldiv olla. Narva-Jõesuu suurimad puhkeressursid on rannad, metsad ja rohelus. Projektide abiga on võsast puhastatud Narva-Jõesuu sissesõiduäärsed parkmetsad, korda tehtud pargid, kindlustatud düünid. Kavas on Heleda pargi kompleksne rekonstrueerimine ajaloolisel kujul, esmalt kuursaalist mere poole jäävatel aladel. Parema väljanägemise saavad rannalähedased kvartalid.
Supelrannast rajatakse rangeid sinilipu ranna nõudeid arvestav avalik rand. Lõppenud hooajal jõuti seal valmis esmased rajatised ja korraldada rannavalve, järgmisel suvel valmivad teenindusplatvormid ja rannavalve torn.

Rand ja sadam perspektiivsed investeeringud

Suured lootused on Narva-Jõesuu jahisadamal, mille ehitamisele linn omalt poolt kaasa aitab. Sadama esimene järk realiseerub juba sel sügisel ja jätkub järgmisel aastal. Erainvestorid on sadama rajamise eeltöödega juba alustanud ja detailplaneering on kinnitamisel. See projekt on väga oluline mitte ainult jahisadama, vaid ka rannakaitsemuuli renoveerimise seisukohalt. Kord on Narva-Jõesuu kuulsad plaaþid juba hävimisohus olnud, selle kordumist tuleb igal juhul vältida. Projektil on ka laiem regionaalne tähendus - sadamate ja laevakanalite süvendamisel saadav materjal tuleb kuhugi paigutada ehk kaadata, kuid seni selleks kasutatav paik asub nüüd naaberriigi territoriaalvetes. Uus kaadamiskoht peaks arvesse võtma ka Sillamäe sadama ehituse ja olema kasutatav pikka aega, samas ei tohiks keskkonnamõjud ületada riigipiire. Seega pole Narva-Jõesuu sadamaprojekti algatades lähtunud kitsalt üksnes oma linna huvidest.
Narva-Jõesuu linnavalitsuse kogemus näitab, et projektitaotluste rahastamisprotsent ulatub üle kuuekümne. Kuid parimgi konsultant ei saa aidata, kui kohapeal pole kandvat ideed ega inimesi selle ellu viimiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)