Eesti ja Venemaa uue külma sõja õhutamise avangardis

Ning seda globaliseerumise ajastul, mille üks kõige ohtlikum aspekt on mitme riigi suur tuumarelvaarsenal. Kuigi praegust tuumasõja ohtu peetakse minimaalseks, võib see siiski teokssaamise puhul viia elu hävimisele planeedil Maa. Nii arvab ka ligi 500-leheküljelise raamatu globaliseerimisest kirjutanud USA teadlane A.I. Scholte.

Handi-Mansimaa sündmused ilmselt pidurdavad Venemaa ja Euroopa Liidu äsjaalanud poliitilist dialoogi. Eesti kuulub Euroopa Liitu, kus kehtib ühehäälsuse põhimõte. Seega saab Eesti otseselt  mõjutada Euroopa Liidu poliitikat nii rahvusvahelise pinge vähendamise kui ka tõstmise suunas. Nii Pronksiöö ajal kui ka praegu on Eesti juhtkond kahjuks valinud pingetõstmise üliohtliku suuna.

Vastasseis Venemaaga on avaldunud ka Kosovo ja Abhaasia küsimuses. Nende territooriumide rahvusvaheline statuut endise Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia ning praeguse Serbia ja Gruusia koosseisus on väga sarnane. Suhtumine nende iseseisvustaotlustesse on aga otse vastupidine Venemaa ja NATO poolt, kuhu nüüd kuulub ka Eesti. Kõige selle valgusel etendab meie riik ka NATO-sse kuuludes sealgi rahvusvahelise pinge tõstja, mitte aga alandaja rolli.

President Ilves etendas Hantõ-Mansiiski sündmustes olulist rolli. Pronksiöö eel pani ta veto Eesti seadusele, mis sellise sündmuste arengu oleks sanktsioneerinud. Seejärel läks ta üle aga hoopis teise leeri. Ta valiti Europarlamenti ja seejärel ka Eesti riigipeaks praeguses valitsuskoalitsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku Partei kandidaadina. Nii said tollal kõigi Balti riikide presidentideks nõukogude ajal välismaal elanud inimesed. (Hetkel Läti enam nende hulka ei kuulu.).

Pronksiöö eel seadusprojektidele vetot pannes lähtus Ilves ilmselt seisukohast, et Teise maailmasõja ajal olid USA ja Nõukogude Liit samas leeris ning selle leeri võit tuli praegu maailmas üldkehtiva arusaama kohaselt kasuks kogu planeedile. Seejärel läks Ilves üle külma sõja aegsetele USA seisukohtadele. Nüüd demonstreeris ta seda uuesti – nii et oli kuulda terves maailmas.

Eestil ja Venemaal võivad muidugi olla erinevad seisukohad soome-ugri rahvaste olukorra kohta praegusel Venemaal. Kuid see peaks olema siiski diplomaatiliste läbirääkimiste, mitte pidulikul sündmusel esinemise teema.

HERBERT VAINU, poliitikakommentaator

Jaga |