Mõni siiski terveneb viinakatkust

Tiit Maksim,      13. detsember 2006


Hädadega, mida põhjustab tulivesi, on Eestis eri aegadel püütud võidelda nii hea kui ka kurja sõna abil, aga enamasti ikka kesisevõitu tulemustega. Harjumaal Kernu vallas tegutseva MTÜ Lootuse Küla mitmeaastane tegevus aga näitab, et viinakuradi küüsi langenuis on võimalik äratada enesepäästmissoovi, ja seda arvestamisväärsel tasemel.

Vasalemma jõe ääres laienevasse paranduskodusse, mille algatajad tegutsevad nelipühikiriku põhimõtteid järgides, ei keelduta vastu võtmast mis tahes usundi või usulahu tunnistajaid või isegi neid, keda tavatähenduses jumalasalgajaks peetakse. Suhtluskeelega pole vaeva olnud – üheskoos ümberkasvamisega saavad ühtmoodi kenasti hakkama nii eesti- kui ka venekeelsed sõltlased.

Kehtib karm karskus

Lootuse küla elu kulgeb Ameerika lipu all – sõltlusvastase programmi järgi, mida üle 40 aasta on tulemuslikult rakendatud Floridas. Kümne kuu pikkune ümberkasvamine rajaneb senise vildaka eluviisi põhjuste ühises üksipulgiti lahtiharutamises ning karskelt elamise tahte omandamises. Põhiolemus on selles, et enne kui sõltlane suudab muutuda, peab ta kogema vajadust muutuda. Meestele õpetatakse keemilise sõltuvuse füüsiliste ja psühholoogiliste mõjude äratundmist ning suutlikkust ise vastutada oma paranemise eest. Enesehävitusliku eluviisi juured peavad kõigile selgeks saama. Kuigi viltukiskunud minevikku muuta ei saa, peab meestele andma eesmärgid, mille nimel nad elaksid edaspidi igasugusest meelemürgist vabadena.

"Kuiv joodik" pole viinavangist lõplikult pääsnud

Nii mõnigi saab nüüd Lootuse külas pidada oma teadliku elu esimesed kained jõulupühad. Paranenute sõnul oli nende imestus piiritu, kui nad võisid kõik üheskoos ja igaüks omaette kogeda enneolematut ülendavat tunnet – pühi võib pidada kainelt.

Programm lähtub sellest, et alkoholisõltuvusest vabanemiseks ei piisa, kui viina ärasalgaja jätab vägijoogiklaasi tõstmata või pudeli kummutamata, ent jätkab joodiku kombel mõtlemist. Lootuse külas, kus valitseb karm alkoholikeeld ning paranejaist hoitakse kaugel televisioon ja trükisõna, hoiab 10 000 krooni maksva paranemiskuuri alustanu end tagasi. Kuid tagasipöördumisel endisesse, alkoholi suhtes sallivalt või koguni kiitvalt meelestatud ümbritsusse, ei jätkuvat tal keelduvat hoiakut vägijookide suhtes mitte eriti kauaks. Tagasilangemine võib aga kujuneda üpris saatuslikuks.

Loobujaist on kahju

Kõik ei pea vastu kümnekuulisele ühiselule ja -tööle, mille õhkkond peaks inimest teiseks muutma. Mõnigi, kes on tänu Lootuse külla tulekule esmakordselt üle pika aja püsikaineks saanud, arvab juba paari kuu pärast, et ümbersünd on toimunud, ja ta läheb tagasi – paraku, sageli endisse elulaadi. See muidugi ei tähenda, et mõnda teist ei võiks kiirem ja odavam ümberkasvamine äratada uuele ellusuhtumisele. Et inimindiviidid on sageli üsna erinevad, pole välistatud, et üks, kes suudab end eriti põhjalikult käsile võtta ja parandajatega head koostööd teha, saab hakkama kaheksa kuuga, teisel aga kulub aasta, ja ka siis osutuvad tulemused loodetust kehvamaks.

Solidaarsuslipu lehvides

Lootuse küla võib pidada piirideülese suure solidaarsuse viljaks. Sellesse on omapoolset toetust lisanud eraisikud, organisatsioonid, ettevõtted, majandid ja asutused, kes on töise või ainelise panusega aidanud Lootuse külal kujuneda järjest heakorrastatumaks ja õdusamaks alkoholi- ja uimastivaba elamiskultuuri kasvatajaks.
Juba mitu aastat tagasi, kui Lootuse küla jõudis ajaleheveergudele ning mõni aeg hiljem ka teleekraanile, tekkis küsimus: kes peaks kandma hoolt sedalaadi algatuste kiire ja tõhusa levitamise eest? Vastust pole veel.
Järjest enam tööandjaid peab Lootuse külas ümbersünniprogrammi läbitegemist tähtajatuks garantiiks, et pakkuda paranemisteele asunule korralikku töökohta.
Sotsiaalministeeriumist on öeldud, et vaieldamatult osutub MTÜ Lootuse Küla heaks näiteks, kuidas eraalgatus on olude sunnil omandamas üha suuremat tähtsust eetilise ellusuhtumise sisendamisel.


FOTOD:

HÄID JÕULE! Lootuse küla asukad loodavad, et nende eeskuju tahta end paremaks muuta leiab järgijaid.
Sellistes rootsipunastes majakestes elavad männimetsa asutatud Lootuse küla mehed nüüd. Alustati aga kõige prostamatest vanadest soojakutest, mis talvekindlaks kohandati.
Foto: Lootuse küla kodulehelt.

LOOTUSRIKKAD: Lootuse küla asutaja ja vaimne isa, Eesti Nelipühi Kiriku piiskop emeeritus Märt Vähi (paremal) ja Märdi poeg Andrew, kes on ümbersünniküla projektijuht, on teolt ja hingelt misjonärid.
Märt Vähi, kes pälvis auhinna mullusel TV3 korraldatud tunnustamisvõistlusel "Eestimaa uhkus", peab tähtsaks, et oma vanaisa talu maile rajatu käivitamiseks pole ta ametlikult Eestilt toetust luninud, vaid on suutnud siinsed elamis- ja töötamisvõimalused välja arendada omal jõul ja väel ning oma sõprade ja abivalmis kaaskristlaste toel.

ENAM KUI PUUSAAGIMINE: Lootuse küla ellu kuulub igapäevane ligi viietunnine töötamine. Töid on külluses, alates uute hoonete ja rajatiste ehitamisest ja puidutöötlemisbaasi laiendamisest kuni mitmelaadse toodangu (saematerjalid, välimööbel, kaubaalused jne) valmistamiseni. Esimene toode, millega mindi turule, olid pakendatud küttepuud – need leidsid turustamist Norras.
Töötamine ei tähenda ainult tootmist, vaid ka hea tööeetika omandamist. Pildilolijail on selles toeks Lootuse küla koguduse pastor Janus Reest (vasakult teine), kel endal on seljataga ümbersünd alkoholisõltlasest ja kes seeläbi parimini mõistab paranemisteele tulnuid.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)