Ilves: mina ei müünud midagi, ainult soovitasin

07. juuni 2006


„Seoses minu kandideerimisega presidendi ametisse on poolehoiu kõrval välja öeldud ka nii mõndagi negatiivset. Et ma igale Delfi või mõnes teises portaalis tõstatatud küsimusele eraldi vastata ei jaksa, siis teen seda siin ja ühekorraga," kirjutab Toomas Henrik Ilves oma kampaanialeheküljel. Avaldame kaks esimest Ilvese enese väljavalitud küsimust koos vastustega, mis lisavad küsitavusi veelgi.

Miks te ähvardasite välisministrina 4–5 aastat tagasi Eesti avalikkust ja Riigikogu, et jättes Narva Elektrijaamad USA firmale NRG müümata, ei saa Eesti NATO-sse? Ometi jäid elektrijaamad riigile ja Eesti sai NATO-sse.

Ma ei ole kedagi ähvardanud, kuigi mu oponendid seda korrutavad. Välisministrina selgitasin avalikkusele toona kavandamisel olnud müügitehingu ja nendega seotud läbirääkimiste kõiki võimalikke - nii positiivseid kui negatiivseid aspekte.
Üks oluline asjaolu oli kindlasti see, et need inimesed, kellest otseselt sõltub NATO laiendamine, USA senaatorid ja kongresmenid, jälgivad äärmise tähelepanuga ka seda, kuidas koheldakse USA firmasid ja nende (võimalikke) investeeringuid NATO kandidaatriikides. Juhtisin parlamendisaadikute tähelepanu asjaolule, et üleolev ja populistlik suhtumine läbirääkimiste partnerisse, antud juhul NRG-sse, võib tuua tagasilööke NATO liikmestaatuse osas. USA Kongressis valitsenud üsnagi kõhklevaid meeleolusid NATO laiendamise asjus Balti riikidesse on kirjeldanud hästi Ron Asmus oma raamatus "NATO avanemine", mida on võimalik lugeda ka eesti keeles.
Kas Eestil olnuks tark noid kõhklusi oma matsliku käitumisega veelgi suurendada? Mul on hea meel, et toonasel Laari juhitud valitsusel jätkus rahulikku meelt viia kõnelused väärikalt lõpuni ning jätta osalus elektrijaamades müümata. Seejuures mitte kahjustades meie huvisid NATO suunal ning meie mainet USA Kongressis.

Teid peetakse nii elektrijaamade kui ka raudtee ostjate nn maaletoojaks. Miks te seda tegite?

Alustuseks, raudteed osta soovinud firmadega ei olnud mul mingit pistmist. Iga suursaadiku üks peaülesandeid on tutvustada sihtkohariigis oma kodumaad kui sobivat kohta investeeringuteks. Täpselt samuti, nagu tuleb igal Eesti suursaadikul tegelda Eesti firmade investeerimisvõimalustega. Kui suursaadik seda tööd ei tee, siis tuleb ta kui küündimatu tagasi kutsuda. Meenutades Eesti 1990. aastate esimese poole suhteliselt kõhedat ja ebaselget välis- ja julgeolekupoliitilist seisu, oli USA suurem kohalolek Eestile võtmetähtsusega. Mida, millistel tingimustel ja kellele müüa - neid otsuseid langetasid Eestis oma struktuurid, millega suursaadik oma töös kokku ei puutunud. Hiljem esindasid valitsust erastamisagentuuri nõukogus kolm valitsuse liiget ja mina nende hulka ei kuulunud.

Allikas: www.thilves.ee

Pilt Ilvese kodulehelt:
JÄNKID OMAVAHEL: 2000. aastal Eestis USA aseministrit Strobe Talbottit võõrustanud Toomas Hendrik Ilves tõotas, et Laari valitsus mõistab seost USA firmade kohtlemise ja Eesti NATOga liitumise vahel.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)