Töötutele tuleks luua oma ettevõtlusvorm

Töötud võiksid lihtsamalt saada ettevõtjateks

Sellest, et praegu kriisiajal koondatavatest töötajatest võiksid saada ettevõtjad, on palju räägitud. Samas ei ole see jutt meid kusagile viinud. Kas pole räägitud piisavalt palju, piisavalt põhjalikult või piisavalt kõvasti, et reformierakondlastest paremäärmuslastele midagi kohale jõuaks, on raske öelda.

Mis ja kuidas võiks siis tulemuseni viia? Ilmselt võiks edu saavutada siis, kui barjäär ja vastutus ettevõtte asutamiseks viia sedavõrd madalale, et töötul tarvitseb vaid läbi astuda mõne ametniku juurest ja poole tunni jooksul saada paber selle kohta, et ta võib olla piiratud vastutusega ettevõtja. Ilma igasuguse rahalise kuluta ja isikliku materiaalse vastutuseta.

Sisuliselt vajab meie majanduskeskkond osaühingu laadset ettevõtlusvormi, millel ei ole nõutud minimaalset osakapitali või on selleks minimaalseks kapitaliks üks kroon ja mille alusel tegutsedes saab erinevalt FIE-st äritegevust arendada ilma isikliku piiramatu vastutuseta. Sellise äriühingu asutamine peab olema täielikult tasuta – ka ilma väikseimate riigilõivudeta.

Ma olen veendumusel, et alles siis, kui Eestis välja pakkuda selline minimaalse riski ja tasuta ettevõtluse arendamise vorm, võivad suur hulk muidu ärahirmutatud ja majanduse hammasrataste vahele sattunud töötuid suuremal määral ettevõtlusesse siseneda. Kui sellele lisada ka inimesi motiveeriv ja suunav riigipoolne tasuta koolituspakett, siis võime tõesti näha töötute poolt asutatavate ettevõtete arvu kasvu.

Täna toimiva tööturu teenuste süsteemi peamine viga seisneb selles, et inimesi küll koolitatakse ja nõustatakse, kuid tegelikult ei taga see ettevõtluse massilist teket ja seega töötutele alternatiivsete rakendusvariantide loomist. Inimesed võivad käia mitmesugustel koolitustel ja nõustamistel ning olla täis entusiasmi, kuid praktikas ei jõuta millegipärast ikkagi piisavalt ettevõtlusesse.

Eesti riik ei saa anda kõigile osakapitali

Võib ju väita, et Eestis on tööturuteenuste hulgas olemas 70 000 kroonine ettevõtluse alustamise toetuse võimalus ning sellest saab ju osaühingu asutamisega kaasnevad kulud katta ja mingit takistust ettevõtlusesse asumiseks justkui ei olegi. Seega oleks pealtnäha kõik korras ja mingit uut ettevõtlusvormi meile vaja ei oleks.

Praktikasse tulles peaks meie eesmärgiks olema vähemalt see, et pooled meie tänasest 100 000 töötust alustaksid ettevõtlusega. See on 50 000 uut ettevõtet ja ettevõtjat. Kui kõik need inimesed sooviksid ja saaksid startida ainuüksi ettevõtluse alustamise toetuse najal, siis tähendaks see riigile kulu 3,5 miljardit krooni. Sellist raha ei ole Eesti riigil parempoolse valitsuse eelarvekriisi tingimustes kusagilt võtta.

Seega tänastest tööturuteenustest ei ole abi töötute massiliseks ettevõtlusesse suunamiseks. Abi ei oleks ka sellest, kui osaühingu praegust 40 000 kroonist algkapitali nõuet pisut vähendada. Aru tuleb saada sellest, et töötute hulka sattunud ja sissetuleku kaotanud inimestel ei ole võimalik võtta mingeid täiendavaid rahalisi riske – ükskõik, kui väikesed need ka on.

Piiratud vastutusega ja ilma rahalise kuluta organiseeritav ettevõtlusvorm saab siiski olla vaid ajutiseks meetmeks ja olla suunatud töötutele. Selle vormi väljapakkumise eesmärgiks ei ole mitte ümber kujundada Eesti ettevõtluskeskkonna alustugesid, vaid tuua elu hammasrataste vahele jäänud inimesed väikeettevõtjate hulka – anda nendele uus positiivne tõuge ja kiirendus.

Näiteks võiks kehtida põhimõte, et kuue kuu jooksul pärast tegevuse alustamist peab ettevõtte osakapital ja omakapital tõusma 10 000 kroonini, siis järgneva kuue kuu pärast 20 000 kroonini ja kahe aasta pärast peale tegevuse alustamist peaks töötutele mõeldud ettevõtlusvorm vastama täiel määral osaühingule esitatavatele nõuetele. Õiguse sellise ilma rahata ettevõtte asutamiseks saaksid ikkagi töötud, kes läbiksid näiteks töötukassa poolt korraldatava vastava koolituse, esitaksid äriplaani ja kvalifitseeruksid ka muude võimalike kriteeriumide kohaselt tööturuteenust saama.

Oluline on siinkohal rõhutada, et ülalkirjeldatud meede aitaks reaalselt töötud ettevõtlusesse tuua. Kui me midagi taolist aga Eestis ei rakenda, siis võimegi jääda ootama, kuidas töötud ettevõtjateks hakkavad. Mõni ka hakkab, kuid suuremat osa ootab ees sotsiaalsete pingete süvenemine, isiklik tragöödia ja elu allakäik. Seda ei vaja me keegi, loodan, et isegi Ansip mitte.

Tekst on pärit Edgar Savisaare blogi 20. juulil tehtud sissekandest.

Jaga |