Rahulolematus on edasiviiv - rahulolu paigalseis

Väino Pôldes,      10. juuli 2002


Tänapäeva kiirel ajal leiavad vähesed aega ja tahtmist süveneda teiste mõtte- ja arvamuste maailma. Väga meeldiv on, et keegi soovib diskuteerida minuga meid ühiselt huvitaval teemal.
Lugupeetud Enno Erstu, mulle väga meeldib Teie seisukoht "Nähes viga, tõsta häält, kuni sind kuuldakse". Lähtudes sellest seisukohast, olen püüdnud süveneda majaühistute, korteriühistute, aiandusühistute jms tegevusse ning tegutsemisse. Teemast huvitatuna olen külastanud vaatlejana mitmete ühistute üldkoosolekuid, mõistmaks ja hoidmaks ära probleeme selles ühistus, mille liige olen. Tõele au andes piirduvad mu kogemused ainult Tallinna ja Harju maakonnaga.
Nõustun Teie arvamusega, et enamik ühistuid eksisteerib korralikult.
Mida arvate aga järgmistest olukordadest: (Lootuses, et allpool järgnevate faktidega seotud ühistud parandavad end, jätan ühistute ja isikute nimed enda teada.)
2000. a paneb esimees ameti maha, tegemata finantsaruannet, jättes maksmata 1999. a maamaksu ja kasutades ära ühistuliikmete ükskõiksust, surub selle summa endale kompensatsiooniks. Lisaks kõigele muule nõuab maksuamet sellelt kompensatsioonilt veel riigimakse, sest esimees ei oska finantsdokumente vormistada.
2000. a uus esimees ei vali revisjonikomisjoni, 2001. a ametit maha pannes ei tee ta finantsaruannet ja omastab lihtsalt ilma põhjenduseta enamuse kassas olevast rahast (mõlemad endised ühistu liikmed lihtsalt lahkusid ühistust).
2001. a uus esinaine (külaline üldkoosolekul) ütleb lihtsalt, et hakkan esimeheks ja nüüd hakkab iga ühistu liige mulle palka maksma. Ei mingit valimist, revisjonikomisjoni. Raha nõutakse nn
"musta kassasse", et maksta nn "ümbrikupalka".
Kahe trepikojaga üheksakordse maja korteriühistu vajab palgalist esimeest, kahte palgalist raamatupidajat, palgalist kojameest, palgalist hooldustehnikut.
Üldkoosolekul, millel puudub kvoorum, võetakse vastu otsused, mis on esimehe arvates kohustuslikud kõigile, kaasaarvatud neile, kes ei ole kirjutanud avaldust ühistusse astumiseks.
Esimees nõuab üldkoosolekult enda koolituskulude tasumise kinnitamist, sest tagantjärele selgus, et tal puuduvad teadmised ja oskused, täitmaks esimehe ametikohta, ja ühistu raha on juba selleks kulutatud.
Esimees nõuab üldkoosolekult juba hoolduseks ja kapitaalremondiks kulutatud summade tagantjärele kinnitamist, sest leiab, et see töö tuli teha just selle hinnaga ja sellelt firmalt tellituna (kusjuures töö teostanud firma omanike ringi kuulub esimehe elukaaslane).
Esimees nõuab üldkoosolekul, et ühistule kuuluvale teadetetahvlile ei tohi ühistu liikmed välja panna oma seisukohti ja eriarvamusi, samuti esimeest kritiseerivaid teateid. Kas selline ühistu otsus ei lähe vastuollu EV Põhiseadusega sõnavabadusest? (Eksimatu esimehe isikukultuse alge.)
Leheruumi kokkuhoidmise eesmärgil ei ole mõtet kõiki kurioosumeid loetleda.
Politseiameti arvates on kõik see halduskohtu asi ja alati jääb võimalus esimees tagasi kutsuda (Kuidas kutsuda tagasi kassarahadega kadunud esimees?). Tööd tegeval inimesel ei ole aega (eraettevõtluses nõuavad tööandjad juba 7päevaseid töönädalaid ja 12tunniseid tööpäevi) ega rahalisi vahendeid kohtuvaidlusteks (riigilõivud, juristide teenustasud).
Analüüsides erinevate ühistute tegevust ja võttes arvesse inimeste ettepanekuid, tuleks täiendada Eesti Vabariigi Ühistuseadust 1513 nii, et palgaliste töötajate ja rahaliste kulutuste tegemisel oleks igal ühistuliikmel vetoõigus s.t otsuseid ei tee mitte juhatus, vaid iga ühistu liige annaks kirjaliku nõusoleku.
Lõpetuseks mõtteainet ühiskonnale, poliitikutele, pankuritele ja esimesele Eestile.
Kas mitte rahulolematusest riigi haldussuutlikkusega, oma jõuetuse nägemisest, et olukorda ei ole võimalik parandada, õiguse ja õigluse puudumisest sünnivad pimedas vihas olevad suitsiiditerroristid, laustulistajad, sadistid, vandaalid ja allaandjad alkohoolikud, narkomaanid?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)