Quo vadis, SDE?

Nii leidis kommunikatsioonispetsialist Agu Uudelepp, et sotsid on astunud üsna õhukesele jääle ning häältepüüdmiseks oleks ka ohutumaid ja tõhusamaid viise. Politoloog Rein Toomla juhib tähelepanu, et VEE-l on sotsidelt rohkem saada, kui neile vastu pakkuda, alustades positsioonidest uue erakonna juhtorganites ning lõpetades kohtadega Riigikogus.

Politoloog Tõnis Saarts aga leiab, et sotsid on teinud õige käigu ning piisavalt vara alustanud venekeelse valija püüdmist. Juhtivad sotsiaaldemokraadid ise, eesotsas Sven Mikseri, Eiki Nestori ja Indrek Saarega, kinnitavad ühest suust, et SDE ei muutu radikaalsemaks, vaid lihtsalt hakkab senisest enam vene valijate huve esindama.

Null koma... protsenti toetust

Vene valijate huvide suurema esindamise (vähemalt nende kahe erakonna ühinemist kaaludes) võib aga kahtluse alla seada. Kui vaatame eelnevate valimiste statistikat, siis VEE sai 2011. aastal Riigikogu valimistel vaid 0,9% valijate toetuse ja 2009. aastal Euroopa Parlamendi valimistel kogus 0,32% valijate toetuse. 2009. aasta kohalikel valimistel kandideeris VEE esimees Stanislav Tšerepanov hoopiski „Vene Vasakliit Meie Linn" ridades, mis pälvis usaldust 0,2% ulatuses.

2011. aasta Riigikogu valimistel juhtis VEE valimisnimekirja radikaalsete vaadete poolest tuntud Dimitri Klenski, kelle häältesaagi arvele võib kirjutada olulise osa VEE toetusprotsendist. VEE esimees ning eeldatavasti SDE-ga ühinemise tuline pooldaja Stanislav Tšerepanov on seni avalikkuse huviorbiiti sattunud võrdlemisi vähe - valimistel saadud nõrk toetus ning „põrutavate" sõnumite puudumine ei tekita meedias ega ka suurtes poliitilistes jõududes erilist elevust. Seda enam tasub mõelda, milleks õigupoolest peaks SDE-l vaja olema ühineda VEE-ga, mis omab nappi vene valijate toetust ning võib sotside eesti valijatele olla küllaltki mõru pill alla neelata.

Vene Erakond Eestis - Reformi käepikendus

Esmased muljed kahe erakonna ühinemisplaanidest näivad pigem Reformierakonna hästi korraldatud ja lavastatud poliitteatrina. VEE loodi omal ajal vaid ühel eesmärgil - takistada Keskerakonna edu kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kaval idee, mille väljamõtlejaks peetakse Reformi peaideoloogi Rain Rosimannust. Just tema eestvedamisel on VEE tegevust jõuga (loe: rahaga) ja nõuga igati toetatud. Senini pole eesmärk täitunud ning vene valijad usaldavad jätkuvalt Keskerakonda. Nüüd istusid „suured mõtlejad" jälle koos ning töötasid välja plaani, millega üritatakse nõrgendada Keskerakonda Tallinnas ning viia Reformierakond võimule pealinnas ja ainuvõimule riigis.

Valitsuskoalitsiooni suhted pole hetkel just väga pingevabad. Reformierakond näib olevat asunud jõuliselt tööle kava kallal, kuidas vahetada praegune partner mugavama vastu, kes omaks rahva toetust, ei nõuaks endale midagi vastu ja aitaks jätkata oravate poliitikat. Välja on valitud SDE, keda saab kasutada nii Riigikogus häälteenamuse kindlustamiseks kui ka vene valijate püüdmiseks. Sotsid, kes tunnevad heameelt valitsuspartei meelitustest, võivad aga liiga sinisilmselt käitudes endale hoopis karuteene teha ning oma erakonnast ilma jääda. Mis saaks olla Reformierakonnale mugavam kui see, et liita oma kontrolli all olev VEE sotsidega, ning seejärel hakata ühinenutest endale kuulekaid liitlasi kasvatama?

SDE flirt vene valijatega

See flirt on kestnud juba mõnda aega. Tasapisi võivad inimesed sellest ka vedu võtta. Justkui täiesti juhuslikult tunneb VEE huvi ühinemise vastu ning sotsid näevad siin head võimalust oma edusammudele vene valijaskonna kasvatamisel hoogu juurde saada. Reformierakond VEE tegeliku kontrollijana saab niimoodi sissepääsu SDE siseellu. Kui VEE on nõus liituma SDE-ga, siis ei lähe kaua, kui neilt tulnud inimesed tahavad kohti erakonna juhatuses, valimisnimekirjades, parlamendis... Samale asjaolule juhtis tähelepanu ju ka Toomla.

Reformi plaani edukus sõltub sellest, kas valijad näevad ja mõistavad, mis on hetkel SDE-ga juhtumas. VEE olematu struktuur ja liikmeskond, tõsiseltvõetava programmi ning valijate toetuse puudumine annavad signaali, et sotsidel pole mingit otsest soovi seista vene valijate eest põhimõtetes, seda tehakse vaid formaalselt. Lihtsalt hea on sobivatel rahvakohtumistel letti lüüa mõtteke stiilis „loomulikult me esindame vene valija huve, me isegi liitusime vene erakonnaga".

See pole huvide esindamine. See on petukaup, kus hääli lunitakse nendelt, kelle eest seista pole kavatsetudki. Samas pole välistatud poliitteatri kõrgem pilotaaž: juba sõlmitud kokkulepe Reformierakonnaga - kui suurendate toetust vene valijate hulgas, saate IRL-i asemel valitsusse. Äärmiselt ahvatlev pakkumine, millest on võimult tõrjutud sotsidel raske keelduda.

Eufooriaks põhjust pole

Mis võib ühe või teise variandi puhul olla ühinemiskäigu tulemus SDE jaoks? Kardan, et eufooriaks põhjust pole ning asjaosalised peavad kõvasti pettuma. Ühtlasi kustub sotside „uue alguse" lootusrikkana tundunud täht. SDE võib küll VEE alla neelata, kuid vaid näiline vene valijaskonna eest seismine on pettus algusest peale - nii erakonna enese kui ka valijate jaoks. Lisaks saadakse erakonda hulk inimesi, kellest paljudel võib olla (õigustatud) ambitsioone pääseda SDE juhtimise juurde.

Kui tegutsetakse aga Reformierakonna nõudmisel, siis on tegemist põhimõtete kurbliku mahamängimisega.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

[esiletõste] Reformierakond näib olevat asunud jõuliselt tööle kava kallal, kuidas vahetada praegune valitsuspartner mugavama vastu, kes omaks rahva toetust, ei nõuaks endale midagi vastu ja aitaks jätkata oravate poliitikat. Välja on valitud SDE.

Jaga |