Kuhu läheb Eesti majandus?

JÜRI RATAS,      21. august 2002




Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul kujuneb lähiaastatel Eesti majanduse ajalooliseks valikuks küsimus sellest, kas jätkub monopolide soosimine või kujuneb välja uus suhtumine väikese ja keskmise suurusega ettevõtlusesse.
Vaid tugev riik võib lubada enesele õigust seista hindade järsu tõusu vastu ja hoida infrastruktuuri hinnatõusupoliitika kontrolli all, rääkis ta.

Keskerakonna pool korraldatud konverentsi üheks eesmärgiks oli otsida ilustamata lahendusi Eesti tegelikele arenguprobleemidele. Jõuti järeldusele, et sisuline koostöö riigi ja ettevõtjate vahel peab jõudma romantilisest rahvuslikust kokkuleppest kogu ühiskonda haaravaks koostööks. Mitmed ettekandjad rõhutasid astmelise tulumaksu eeliseid praegu kehtiva proportsionaalse ees. Kümme aastat on näidanud, et kitsa kildkonna rikkus pole suutnud tekitada laiemat rikkust.
Eesti majanduse olukorda ja perspektiive aastaiks 2003-2007 kogunes arutama ärieliit, majandusanalüütikud, haridusinimesed ning tipp-poliitikud kolmapäeval 7. augustil reisilaevale Romantika. Rahvusvahelise konverentsi korraldajaks oli Eesti Keskerakond. Kaheteistkümne esineja hulgas oli ka Soome Keskerakonna
asepresident Matti Vanhanen.
Toimus tõsine arutelu Eesti majanduselu arengu üle lähema viie aasta jooksul.
Astmeline tulumaks ja selle vajalikkus; stabiilne maksupoliitika; tööhõivepoliitika, kus hetkel valitseb tööpuudus ja teisalt kvalifitseeritud tööjõu puudus; Eesti ettevõtete
konkurentsivõime Euroopas; väikeettevõtluse areng; meedia roll poliitika ja majanduselu kujundamisel.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul asuvad 21. sajandi alguse valikud Eesti majanduses teljel odav-kallis riik, minimaalne-toimiv riik. Savisaare sõnul ei ole Keskerakonna eesmärgiks lõhkuda juba toimivat. "Me tahame arvestada ka eelkäijate majanduspoliitilise joonega, kuid see ei tähenda, et kõik valikud on juba tehtud ning pöördumatud ja et me peaksime leppima kõigega."
Kui odava riigi all mõistetakse madalate maksudega riiki, mis ei sekku peaaegu üldse majanduspoliitikasse, sest see võiks olla ettevõtjatele tülikas või et riik annab ära kõik funktsioonid, millega ta ise hakkama ei saa, siis Savisaare sõnul ei anna selline riigi mudel tegelikult isegi kulude kokkuhoidu. "Annad talle eelarvega vähem raha, aga ta jaotab selle nii, et efekt ühiku kohta jääb veelgi väiksemaks," märkis ta.
Savisaar ei välista, et teatud osa funktsioone tuleb üle anda erasektorile ja see on täiesti arvestatav arengusuund. Tema sõnul on aga riigi asi, et erafirmadega sõlmitaks inimestele soodsad lepingud ja neid lepinguid ka täidetaks. "Riik ja omavalitsus peavad teadma, milliste kokkulepetega ja mida tahetakse üle anda ja mis on selle tagajärg," ütles ta.
Konverentsil esinesid veel Liina Tõnisson, Ain Hanschmidt, Enn Pant, Urmas Sõõrumaa, Mati Jostov, Kersti Kaljulaid, Tiit Vähi, Matti Vanhanen, Hans H. Luik, Raivo Palmaru ja Märten Ross.
Kõlama jäi ühine seisukoht, et vaid tihe koostöö poliitikute, majandus-, sotsiaal- ja haridusteadlaste poolt annab võimaluse arendada Eesti majanduskeskkonda ja läbi selle ka elu enese kvaliteeti ning parandada rahva elatustaset.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)